Category Archives: welfare

Teeme nagu välismaal

Ma kasutan kodus muusika kuulamiseks oma pc-s õunaprogrammi iTunes. Ma olen peaaegu kõik oma CD-s sellega arvutisse tõmmanud. Paned plaadi arvutisse ja programm ise küsib, et kas tahad, ma tõmban ta sulle arvutisse. Ma tahan. Viimati avastasin, et mul on Singer Vinger/Turist/Päratrust plaat “Troinoi” arvutisse tõmbamata. Kunagi Baumann kinkis selle mulle, vist on ise tehtud. Kontsertlindistus. Jätka lugemist

Kuidas meil on kõik näiliselt rikkad

Erinevates maailmanurkades on rikkusele ja kõrgele palgale erinevad kriteeriumid. See sõltub riigi üldisest majandustasemest, sellest millisesse sotsiaalsesse gruppi inimene kuulub, milline oli tema lapsepõlv ja veel sada erinevat tegurit.

Ametlikult saab rikkust arvestada nii, et võetakse see raha ja asjad, mis inimesel on olemas, lahutatakse sellest maha need kulutused, mis ta tegema peab ja siis vaadatakse kui palju järgi jääb. Jätka lugemist

Kuidas ajupesust filmiga aju pesta

Vaatan praegu filmi Põhja-Koreast. Alguses mõtlesin, et ei vaata, sest meil näidatakse väga harva filme nn. kommunistlikest riikidest ilma, et nad oleksid tugevalt kallutatud. Kuid kuidas saada aru, et sa vaatad filmi, mis üritab sinu kui vaataja aju pesta. Jätka lugemist

Heategevusest ja vabatahtlikust orjamisest

Eile leidsin ajalehest artikli, kus räägiti uuringust, mille käigus saadi teada, et inimesi teeb kõige lihtsamalt õnnelikuks seksimine. Kuid peale seksi oli seal veel erinevaid tegevusi. Mind pani imestama, et seksiga samasse nimekirja sattus vabatahtlikuna töötamine ja üldse heategevus. Mind teeb siiski vaid seks õnnelikuks, aga vabatathliku töö on minu jaoks võrdsustatud tasuta tööga kellegi heaks ja kui mul selle kellegagi isiklikku suhet pole, siis teeb mind selline asi pigem kurvaks ja õnnetuks. Miks orjatöö õnnelikuks peaks tegema?

Kuna täna jäi mulle õhtulehest jälle samasugune jutt silma, siis mõtlesin, et kirjutan. Vabatahtlikust tööst. Googeldasin “vabatahtlik töö” ja sattusin otsejoones CV-onlinesse. Jätame välismaale vabatahtlikuks minemise kõrvale, sest mõnedele inimestele on võimalus reisida juba asi, mis neid õnnelikuks teeb. Võimalik, et neid mõnesid on rohkem kui mõned. Et jätame selle kõrvale. Jätka lugemist

Brexitist optimistlikult

Eestased ilmselt ei jälginud inglaste Euroopa Liidust väljahääletamise kampaaniat eriti aktiivselt ja ega meie ajakirjanduses ka välispoliitika asjatundjaid liiast ei avaldata. Kui Venemaa-vastased artiklid välja arvata. Ega ka mina enam  välispoliitika lainel ei ela. Mitte nii nagu mõned aastad tagasi. Aga Brexitist ma teadsin natuke rohkem. Ma käisin veebruaris Talinnas IAMX-i kontserdil ja tutvusin seal kahe inglasega, kes olid eriti sümpaatsed inimesed. Nii kenad, et me saime ka FB-s sõpradeks. Naine ja mees. Jätka lugemist

Kuidas töökasvatust õpetatakse?

Inimesed on juba jupikese aega bloginud, mille arvelt nad raha kokku hoiavad ja kus mitte. Ma mäletan end nii laristaja kui koonerina. Kõik sõltub sissetulekutest ja kui palju sellest kohustuslikus korras tuleb ära anda. Kui ma olin vallaline ja teenisin hästi, meeldis mulle kalleid asju osta. Raha ju oli, miks mitte. Hetkel teenin ma kuuarvestuses vähem kui kulutan ja seepärast ei tõuse käsi ka kalleid asju ostma. Kuigi mul raha ju tegelikult on, sest korralik raamatupidaja omab alati finantsilist puhvrit rasketeks aegadeks. Muarust on koonerdamine patt, aga kui peab vastutama veel kellegi eest, ei saa ju viimase sendini kõike ära raisata. Jätka lugemist

Äriidee – pakun firma teenust. Ja miks te spordiriietes peate trenni tegema?

Lugesin Klari postitust kuidas temale ei sobi kodus töötamine ja – trenni tegemine ja mul lõi peas tuluke põlema. Mulle sobivad mõlemad kodus tehtavad tegevused. Ma üldse ei saa aru, miks inimesed peavad trennis käima, kui trenni võib ju suvalisel hetkel ja ka kodus teha. Eriti kui inimesel on valmidus jõuharjutusi tund aega järjest teha. Teiste higist haisvate kehade ja -trennivarustuse toetus?

Mulle on täiesti arusaamatu, et inimene kasutab pidevalt autot, taksot või ühistransporti ja lisaks käib kuskil jõusaalis või eraldi jooksmas. Ma saan aru, kui vahemaad on suured ja on pidevalt väga kiire ja seepärast on vaja autot või taksot. Aga kui jalutuskäik või rattasõit võtaks aega tund aega, siis milline mõte on eraldi veel tund aega trenni teha? Nii see aeg neil ära kaobki. Jätka lugemist