Keskturul homseks kleiti otsimas

“Täna on küll viimane päev, millal blogiauhindade peoks veel kleiti osta,” leidsin umbes kahe paiku ja seadsin sammud Keskturule. Kuna mu eelmine pildipostitus Sikupillis käimisest leidis kuuma vastuvõtu, siis mõtlesin kohe, et järgmise samasuguse teen Keskturust. Keskturg on väga vahva koht ja kleidi ostmiseks on seal väga erilised võimalused. Jätka lugemist

Uued lipsud mõnede pärlitega

Mul hakkab laps gümnaasiumi lõpetama. Viimane eksam on veel jäänud, riigieksamite tulemusi veel pole. Eile hilja õhtul oli netis alarm, et eesti keele eksami tulemused juba tulevad, aga see oli valehäire. Keegi oli hindeid üles riputanud, kuigi need polnud veel lõplikud. Ilmselt tuleb ikka veel oodata. Kuid ma ei tahtnud hinnetest kirjutada, vaid hoopis lõpetamisest ja riietest. Jätka lugemist

Tõmbame end kõik pilve!

Ma juba mõni aeg tagasi lubasin, et kirjutan popist ja noortepärasest tegevusest end pilve tõmmata. Jutt käib ärimeestest ja andmetest, mitte ärimeestest ja narkootikumidest. Kuigi ma näen neil kahel asjal omavahelist seost, sest minu arvates tõmmatakse end pilve selleks, et mõistus kaoks ja oluliste andmete pilves hoidmine ei ole loogiliselt põhjendatud. Jätka lugemist

Tänavalt leiab igasuguseid asju

Ma leian tänavalt asju. Ilmselt leiaksid teised inimesed ka, aga nad kas ei vaata või neid ei huvita. Ma vanasti ka ei leidnud midagi, aga teadsin ühte tüüpi nimega L@ssi, kes rääkis, et tema leiab kogu aeg tänavalt asju ja raha. Ma olin täiesti kade – ma tahaks ka niisama tänavalt raha leida. Loomulikult mitte sente, ikka paberraha. Et oleks ikka raha, noh, suur! Soovidega tuleb ettevaatlik olla. Jätka lugemist

Kuidas ma täna poes käisin. Pildid!!!

Kunagi ma kurtsin blogis, et ma üldse ei saa aru, miks inimesed pildipostitusi teevad. Teate, vanasti nii ei olnud. Oli komme, et blogipostituse juurde pannakse üks foto või mitteühtegi fotot. Nagu ajaleheski, et üks foto. Ajalehed pole sellest kombest siiani väga üle saanud.  Kuid nüüd pannakse postitustesse palju pilte. Jätka lugemist

Kuidas meil on kõik näiliselt rikkad

Erinevates maailmanurkades on rikkusele ja kõrgele palgale erinevad kriteeriumid. See sõltub riigi üldisest majandustasemest, sellest millisesse sotsiaalsesse gruppi inimene kuulub, milline oli tema lapsepõlv ja veel sada erinevat tegurit.

Ametlikult saab rikkust arvestada nii, et võetakse see raha ja asjad, mis inimesel on olemas, lahutatakse sellest maha need kulutused, mis ta tegema peab ja siis vaadatakse kui palju järgi jääb. Jätka lugemist

Kuidas ajupesust filmiga aju pesta

Vaatan praegu filmi Põhja-Koreast. Alguses mõtlesin, et ei vaata, sest meil näidatakse väga harva filme nn. kommunistlikest riikidest ilma, et nad oleksid tugevalt kallutatud. Kuid kuidas saada aru, et sa vaatad filmi, mis üritab sinu kui vaataja aju pesta. Jätka lugemist