Mis kedagi rõõmustab

Tundub, et blogimine on palju lihtsam, kui sul läheb halvasti, see käivitab negatiivse reaktsiooni ja halva tuju otsas kirjutamine tundub lihtsam. Kuid ainult nii kaua tundub lihtsam, kuni halb tuju kestab. Ma olen halva tuju otsas kirjutanud, hiljem loen üle ja mõtlen, et poleks pidanud. Poleks pidanud, kuna tekst kukub kehvasti välja. Ime, et keegi üldse kehvasti kirjutatud juttu lugeda viitsib, aga näe ikka viitsivad. Huvitav, kas asi on eneselohutamises, et näe, kellelgi läheb veel halvemini ja nii on enda jamad väiksemad? Jätka lugemist

Advertisements

Kuidas liimida ehk vaja oleks 20 senti rööbast

Mina ei tea kuidas teiega, aga mina küll vanasti liimida ei osanud. Jah, liimipulgaga oskasin. Hea lihtne, ei määri kogu elamist kokku, aina tõmba lõdva randmega jooned paberile, pane teine paber peale, silu natuke edasi-tagasi ja ongi kinni. Mõne aja pärast võib lahti ka tulla, aga kes ikka liimipulgaga midagi jäävalt kinni tahab liimida. Kuid lisaks muudele teadmistele, olen ma Ametikoolis ka liimimise selgeks saanud ja tahan teilegi oma tarkuseivakesi jagada.

Meie oleme koolis naha liimimiseks kasutanud Moment-liimi, PVA-liimi ja kliistrit. Kirja said nad kuivamise kiiruse järjekorras. Liimimise kvaliteet on kõigil peaaegu samasugune, tehnoloogia peaaegu sama. Lisaks olen ka puidutöödes PVA-liimi kasutanud.

Kliistriga liimimisest ma pikalt kirjutama ei hakka, sest vaevalt, et see teid huvitab, kuid kui keegi soovib paberit või nahka liimida, tal on aega kuivamist oodata ja ta keemiat ei armasta, siis naha liimimiseks mõeldud kliister keedetakse kokku tavalisest nisujahust ja veest. Poolde klaasi vette läheb umbes 1 supilusikatäis nisujahu, segad ilusti ära (alguses väikese hulga veega) ja kuumutad keemiseni. Tuleb selline mögin nagu tapeediliim. Ma tegin seda endale kodus, et nahatehnikaid katsetada ja ülejäägiga liimisin kinni need tapeediservad, mis kahtlastel asjaoludel olid lahti tulnud. Mitu kuud tagasi liimisin, siiani on kinni.

Kuid tänapäevasemad vahendid on siiski PVA ja Moment-liim, mõlemad puhas keemia. Moment lisaks veel lõhnab ka uimastavalt. Kuid kuivab kiiresti. Millest mina vanasti aru ei saanud, oli nõue, et liimi tuleb panna õhukese kihina mõlemale liimitavale poolele. Ma panin ikka korralikult, surusin pooled kokku nii et lirtsus ja imestasin, et kus on probleem. Näiteks jalanõude taldade tagasi liimisel tuli tegevust pidevalt korrata. Nüüd sain lapse saapad korda ühe korraga.

Ei tohi palju liimi panna! Meil on koolis Moment-liimi laiali ajamiseks õhukesest plastikust lõigatud ribad. Paned liimi ühele poolele ja tõmbad ribaga õhukeseks kihiks. Sama teise poolega. Kiiret ei ole. Paar minutit võib see esimene pool vabalt oodata, kuni sa teise poole ka kenasti õhukese kihiga kaetud saad. Ja siis paned osad omavahel kenasti kokku. Midagi ei pressi enam vahedest välja ja teoreetiliselt pole Moment-liimiga ka vajadust asja pressi alla panekuks, sest ta kuivab paarikümne minutiga ära.

PVA-l ja momendil on kaks suurt vahet. PVA-liimiga liimitud asjad tuleb alati pressi alla panna. Ka siis kui puitu liimida. Meil on koolis puidupingid, kuhu vahele saab asju kinni keerata. Kuid nahatöös on hea, kui olemas sobiva suurusega raskused, mida asjadele peale tõsta. Jah, võib pitskruvidega laua külge ka panna, aga raskusega on mugavam. Vot ja siin ongi mul üks pisikene unistus. Ma tahaks endale 20 sentimeetrit raudteerööbast. See oleks täpselt mõnusa suuruse ja raskusega asi. Meil koolis on sarnased raskused. Mul kodus on ainult raamatud.

Kuid PVA-l on momendi ees veel üks eelis. Kui teha paberi või nahatööd, siis PVA on valget värvi ja kuivab läbipaistvaks, kuid erinevalt momendist, teeb ta asja ka kõvemaks. Mõnikord on hea, kui asjale lisandub natuke tugevust. Kuid näiteks puidu liimimisel sain ma teada, et kui puit pva-ga kokku möksida ja see ära kuivab, siis ei saa üldse aru, kuhu liimiplekid tulid. Kuid kui hiljem hakata seda puidust asja värviliseks peitsima, siis liimi peale värv ei jää. Ehk enne (vesialuselise peitsiga) peitsimist peab väga korralikult kõik üle lihvima ja liimiplekkidest vabanema. Aga suva jama, mis puiduga juhtub: puurid puidu pooleks, või tuleb tükk küljest ära – pva-d vahele, pressi vahele ja järgmine päev on kõik tipp-topp nagu poleks olnudki.

Kuid PVA-ga liimimiseks saab kasutada pintslit, sest PVA on vesialuseline ja pintsli saab veega puhtaks. Samuti tasub naha liimimisel hoida käepärast niisket salvrätikut, millega möödaläinud liimi kohe eemaldada saab. Puiduõpetaja soovitas pisikeste kohtade liimimiseks kasutada käepärast vahendit – sõrme.

Kuidas Moment-liimi plekkidest vabaneda, oli meie nahaõpetajal ka kaval toode. Nimelt kogub ta kokku kõik moment-liimituubide jäägid ja nendest jääkidest saab meisterdada kõvaks kuivanud liimi junnid, millega pärast saab nahalt moment-liimi plekke ära korjata. Siuke trikk!

pardid

Pildilolevatel partidel pole raudtee ja liimimisega mingit seost. Kuid loodetavasti tekkis teil nüüd meeletu tahtmine midagi korralikult kokku liimida. Nii Momenti kui PVA-d tasub osta ehituspoodidest, saab suuremaid koguseid ja odavamalt kui muudest poodidest.

Piimablogi järg ehk kuidas maitseb Ott Kiivikas

Täna oli imeilus ilm, eksole? Kõigil kohe tuju parem. Mul käis täna külas Valiost üks nummi poiss, kes peale koti üleandmist küsis, mis mu perekonnanimi on. Ma vastasin ja mõtlesin, et huvitav, miks ta eesnime ei küsinud. Kas ta tõesti arvab, et minusugune inimene laseb Eestis ringi ja mu nimi on ametlikult Manjana? Jätka lugemist

Meeste kotid lähevad moodi, juhhuu!

Minust on saanud kotihuviline. Tõeliselt imelik kotihuviline, sest mul endal on kottidega kehvasti – neid nagu eriti ei olegi. Ei mingis mõttes. Koti ostmise vajadus puudub mul täielikult. Aga ma loen jutte, mis räägivad kottidest ja vaatan kotipilte ja mõtlen neist. Kirjutan ka. Jätka lugemist

Kuidas aastavahetus möödus

Kui paar päeva netist eemal olla, koguneb lugemata blogipostide arv nii suureks, et pärast läheb mitmeid päevi, et end reapeale saada. Alguses mõtlesingi, et äkki ei peks blogima, teistel ju sama jama, pole vaja inimesi tühja lugemismaterjaliga koormata, aga siis lugesin eelmise aastalõpu kokkuvõtet ja huvitav oli. Kirjutan vähemalt enda jaokski. Ärge teie lugege, tehke midagi asjalikku. Magage näiteks. Kindlasti pole kõik oma eelmise aasta unevõlga veel tasa saanud. Jätka lugemist

Brändikott, mida järgi ei tee

Eveliis kirjutab aegajalt moebrändidest. No teda huvitab ja ta teab neid riietevärke. Ma tean temast tunduvalt vähem. Nii palju tean, mida Insta mulle näitab. Ma jälgin seal mõningaid tuntumaid firmasid, kes väga tüütuks pole muutunud. Tüütuks muutuvad need, kel on kuskil moedemm ja siis nad postitavad üle kümne pildi järjest. Siis lähen vaatan, kas nende lehe viimastel piltidel on mõni kott või ei. Kotti pole – adjöö! Ehk ma olen muutunud eriti innukaks kotihuviliseks. Ja kui Eveliis kirjutas brändikottidest, tuli mulle üks kott meelde: Chanel 2.55.  Jätka lugemist

Ennustame mu järgmist aastat. Kaartidega

Eelmine postitus kontrollis kuidas mu ennustamine selleks aastaks töötas. Et järgmistel jõuludel saaks sama teha, teen nüüd ennustuse 2018. aastaks. Kuna eelmine ennustus oli muusikaga ja läks täiesti puusse, siis nüüd kasutan jälle kaarte. Kuigi ega mul kaardid ka väga ladusalt ei jookse. Nad seisvad kogu aeg laual, aga alati kui ennustan, läheb kõik viltu. Kuid kas see tähendab, et ma viskan nad nurka? Ei, ma kasutan neid täna. Küsimused panen kokku eelmistest aastatest. Leidsin 9 küsimust ja laon välja 9 kaarti. Jätka lugemist