Inimeste iseloomu teadasaamise kiirvariant

Sõbranna mees tegi mu jalgrattale üle mitme aasta hoolduse ja nüüd on mu vana romu nagu uus täkk ja ma saan temaga rõõmsalt kümme kilti nii vändata, et ära ei väsi, aga märjaks lähen küll. Eriti sellise soojaga nagu sel nädalal. Õnneks mu sõbrad umbes kümneka kaugusel elavadki. Äkki ma sellepärast polegi bloginud, et rattaga linnas ringi kimada on vahvam. Väntad vastu tuult ja kujutad ette kuidas rasv moondub lihasteks. Jätka lugemist

Nädalavahetus Udu talus

Reedel tegin ma seda sama, mida ka umbes aasta tagasi – sõitsin mootorratta tagumisel istmel umbes 120-150 kilomeetrit tunnis Jõgevamaale Udu tallu, kus toimus ulmeullikeste kahekümnes suvine kokkusaamine Estcon. Lugesin oma eelmise aasta kirjutist ja kes tahavad teada, mis üritusega juttu tuleb, saavad sealt lugeda. Jätka lugemist

Minu toalilled. Pildid!

Õues on kaunis suvi, päike lõõskab ja inimesed postitavad oma aiast imekauneid pilte. Mul ei ole oma aeda millega uhkustada. Eile aga leidsin, et keegi oli oma kaktustest mandala-fotosid teinud ja näitas blogis neid. Ma ei suuda enam leida, kes ta oli, aga õhtul voodis tuli mul mõte, et mul on ju ka kaktused ja mitte ainult. Mul on neli suurt aknalauda, mis on kõik kenasti lillepotte täis topitud. Lisaks veel seinariiul ja magamistoas on mul umbes 30-aastane imelik kummipuu. Imelik oma kuju poolest. Kui näiteks Kreeka tänavatel kasvavad kummipuud nagu meil paplid, normaalse puu moodi, taevapoole, siis minu kummipuu kasvab peamiselt horisontaalis. Magamistoas ongi tavapärane horisontaalne olla, mu lilled on minuga hästi kohandunud, aga ega see kohe nii ei olnud. Jätka lugemist

Sale olla on kurb ja enamgi

Kas te teate kes on kalorite asperger? See inimene, kes vaatab lõunasööki või suvalist toitu ja suudab kohe peast üles lugeda palju see sisaldab kaloreid, rasva ja muud sellist. Ma ei tea, kas Eestis nii öeldakse, aga eelmisel reedel Netflixis välja tulnud filmis “To the bone” näitas inimesi, kes selle austava nimetuse ära teenisid ja mitte ainult. Ma räägin diagnoosidest. Jätka lugemist

Kas mõnusam on olla tasakaalukas või äkiline?

Igati loogiline vastus pealkirjas esitatud küsimusele oleks, et tasakaalukas on ikka kõige parem. Kuid mulle tundub, et elu küll seda ei kinnita. Jah, kui su tujud kõiguvad üles ja alla ja sa ise nende kõikumistega kaasa ei jõua minna, on ebameeldiv. Aga kui tujud kõiguvad ja sa ise oled õnnelik nagu laps loksuvas paadis, siis on ju kõik kõige paremas korras ja nii mitmeski mõttes. Ma arvan nii ja pärast viimast nädalavahetust arvan ma niiviisi veelgi enam. Jätka lugemist

Minu ehted

Täna tuleb asjalik postitus. Asjadest. Minu ehetest, mida ma kannan. Pidevad lugejad vast mäletavad, et mulle meeldib endale ehteid teha. Meeldib teha, siis meeldib ka kanda. Jah, ma ei ole mingisuguste käsitööd koolis õppinud, vaid ise juutuubi ja peas tekkinud mõtete järgi nikerdanud. Võimalik, et sügisest midagi muutub sel teemal, kuigi ma väga kindel ei ole ja seepärast ka enne ei kire, kui muna pesas. Jätka lugemist

Teleka vaatamine on vanamoodne

Mäletate, eelmisel suvel räägiti, kuidas Kanal2 ja tv3 kaovad vabalevist ära ja kõik, kes tahavad neid edasi vaadata, võiksid endale Starmani telekapaketi osta? Minu ema uskus seda reklaami ja nüüd maksab ta iga kuu Starmanile ja vaatab enamuse oma vabast ajast telekat. Kuid kas need kanalid kadusid vabalevist? Ei kadunud ja mitte keegi ei karistanud Starmani avaliku valetamise eest rahateenimise eesmärgil. Kuid kas enamus mu lugejaid üldse teab, et midagi sarnast on toimunud? Ilmselt mitte, sest keda üldse tänapäeval huvitab, mida telekas näitab. Jätka lugemist