Tag Archives: Elu linnas

Kuidas 3-aastast manipuleerima õpetada

Sõitsin täna bussiga paar peatust kesklinna. Tavaliselt ma paar peatust sõidangi, kui laiskus jalgsi käia ei luba. Täna ei lubanud, sest öö venis pikaks, aga asjatoimetused ajasid linna. Umbes kella viie paiku õhtul. Sisenesin bussi esimesest uksest, astusin paar sammu ja siis vaatasin neid inimesi, kes suhteliselt tühjas bussis vahekäiku ummistasid. Üks tütarlaps umbes 3-aastase poisiga ja üks naine ilma poisita. Ma tahan kirjutada poisiga naisest. Jätka lugemist

Kuidas endale sarkasmiga ära keerata

Eile olevat aasta kõige sinisem esmaspäev olnud ja ma, naiivne rõõmurull, ei saanud sellest üldse aru. Mul oli väga tore päev: käisin sõbrannal külas ja käppisin tema numptšikut beebit. Jätka lugemist

2016. aasta lõpetamine

Jõuluinimene ma ei ole, aga aastavahetust mulle meeldib tähistada. Erinevat meediat jälgides jääb mulje, et keegi vist eriti ei pidutsenud. Titatega blogijatest ma saan aru, siis ongi keeruline, kuigi ma olen selle aja juba ära unustanud ja viimased aastad olen ma alati aastavahetusel pidutsenud. Need vist ei blogi, kes pidutsemisele rõhku panid. Ma loodan, et mu postitus ei mõju häirivalt inimestele, kes öösel ringiuitamisest, tantsimisest jms ei hooli. Jätka lugemist

Tänaöise blogijatepeo ülipikk kokkuvõte

Ma tegin väga õigesti, et end reedel korralikult välja magasin, sest täna jõudsin ma laupaõhtaselt ürituselt koju alles hommikul kuueks ja ega ma siis ka kohe magama ei jäänud, sest adrekas oli ikka veel üleval. Ma ei mõista, mis on minuga juhtunud, et ma ühe ürituse pärast nii erutuda võin?! Isegi pärast päeval kahe paiku ärkamist, trügisid esimesena pähe mõtted eilsest üritusest. Umbes nagu oleks seal mingi massimõrv või  midagi muud erutavat toimunud. Tegelikult ei toimunud seal midagi rohkemat kui alguses lubati – blogijad tulid kohale, said auhinnad kätte ja läksid kodudesse tagasi. Jätka lugemist

Kuidas ma noormehe kätt suudlesin ja mis edasi sai

Rentsi feminismijutud on alati nii lõbusad ja ta suudab neid kenasti isegi ronimisjuttude sisse põimida, et mul tekkis tahtmine oma viimane võrdõigusliku suhtlemise katse ka ülesse tähendada.

Kogu lugu algab sellest, et kui Rentsile meeldib ronida, siis mulle meeldib tantsida. Minu jaoks on see parim sportliku tegevuse liik peale niisama rannas jalutamist. Tallinnas parimaid kohti tantsimiseks on Kelm. Kuigi ega ta iga kord ka kõige parem ei ole. Kohe räägin miks. Jätka lugemist

Talvelõpu veebipäevik

Mõnikord on päris tore lugeda neid blogi sissekanded, kus inimesed tähendavad lühidalt ülesse konkreetsel perioodil toimunud sündmused, tunded, jamad. Neid lugedes olen mõelnud: “Aga mul polegi midagi märkimisväärset juhtunud.” Kui ema helistab ja küsib: “Mida sul uut on?” siis ma alati vastan, et mittemidagi. Ja siis ta räägib 20 minutit kõigest sellest mittemidagist mis ta on kuulnud või näinud. Mõnikord meenub, et tegelikult mul ikka juhtus midagi eriti vägevat. Näiteks ostsin teisipäeval endale uued saapad. Jätka lugemist

Seal kus mu kott, seal mu kodu

Ritsik kirjutas, et tema on äärelinna tüdruk ja kutsus ka teisi blogijaid oma juurtest kirjutama. Kuna kodu on minu jaoks väga oluline koht, siis jäin mõttesse, et kus mu juured asuvad ja sain aru, et mul ei ole selliseid juuri nagu Ritsikul. Kuid ma ei ole ka niimoodi juurtetu nagu Ebapärlikarp. Tegelikult mind lausa ärritas tema suhtumine Kohtla-Järvesse. Aga enamus ta postitusi mõjub mulle ärritavalt. Jätka lugemist