Tag Archives: Elu maal

Kuidas nõuka ajal maal elati

Tundub, et blogimine polegi spontaanne tegevus, nagu ma endalt ootaksin. Jälle ma vaatasin juba eile oma nimekirja ja mõtlesin tänasele teemale – “minevikumälestus.” Kindel see, et ma tahaksin avalikult mäletada midagi posititiivset. Kuigi ma olen juba aru saanud, et endast halbade asjade kirjutamine müüb palju paremini. Aga ma olen, tegelikult ka, pigem positiivset tüüpi. Enamus mu tuttavaid peavad mind rõõmsameelseks. Kui mul on halb tuju, siis ma poen peitu ja ei näita end kellelegi. Õnneks külastab halb tuju mind harva. Jätka lugemist

Advertisements

Autoga sõitmine on kordi odavam kui ühistranspordiga

Käisin eile autoga emal külas ja lapse võtsin ka kaasa. Mul endal autot pole, aga eks laenab, kui talt küsida. Tavaliselt on autol bensiin ka sees ja seepärast ma ei teadnudki palju bensiin maksab või kuidas seda tangitakse. Nüüd võin uhkusega teatada, et ma oskan tankida. Ja ma tean, et autoga mööda Eestit sõita on kordi odavam kui ühistranspordiga.

Küsisin enne eksilt, et palju ma peaks bentsu ostma, et käidud saaks. Ema juurde on umbes 90 kilomeetrit ja auto võtab natuke alla 6 liitri sajale. Ostsin 9,58 liitrit ja maksin 9,57 euri. Enamvähem kõik kulus ära, sest natuke enne Tallinna teatas auto, et võiks uue bensu ostmise peale mõtlema hakata. Jätka lugemist

Kuidas nõuka ajal loomi peeti. Osa 3: kanad

Eelmisel suvel alustasin postitusi vanaaja loomapidamisest. Jõudsin kirjutada lammastest ja sigadest ja heinateost, aga siis rohkem ei kirjutanud. Täna kraapisin Delma margariini karbist viimaseid riismeid ja lõhn tuletas mulle meelde tibupojad. (Mul on mitukümmend aastat lõhnamälu). Mõtlesin, et peaks kanadest kirjutama.

Kui ma väike olin, kasvatasid vanavanemad ainult valgeid kanu. Kukk võis olla valge, aga võis ka kirju olla. Millalgi hiljem ilmus uus trend ja valgetele kanadele lisaks hakati kasvatama värvilisi, pakse ja aeglaseid broilereid. Muideks: valgetel kanadel on valged munad ja värvilistel pruunid. Valged olid ilmselt leghorni tüüpi. Ma arvan, et olid, ega ma ei tea. Vanaema nii peenetesse üksikasjadesse ei langenud. Jätka lugemist

Kuidas nõuka ajal loomi peeti. Osa 2: heinategu

Internet tundub eestlastest tühi olevat. Kõik on vist jaani pidama sõitnud. Igatahes on õues tunda heinalõhna ja kuna heinategu on loomapidamise oluline komponent, siis sellest nüüd kirjutangi. Jätka lugemist

Kuidas nõuka ajal loomi peeti. Osa 1: lambad ja sead.

Mingi aeg tagasi tuli paari noore inimesega juttu loomapidamisest ja minu üllatuseks ei tea linnanoored mineviku loomapidamisest midagi. Kui ma asja üle järgi mõtlesin, sain aru, et ma olen tegelikult juba nii vana inimene, et tean asju, mis on osake ajaloost ja mida päris paljud ei tea. Otsustasin, et panen kirja kuidas minu vanavanemate juures koduloomi peeti. Kahtlustan, et paljugi sellest on pärit veel vanemast minevikust ja erines teistes piirkondades ja maamajades loomade pidamisest. Kui kellelgi on veel mingeid mälestusi antud teemal, oleks huvitav neist kuulda. Minu mälestused on pärit eelmise sajandi 70ndatest ja 80ndate algusest. Jätka lugemist