Kuidas feisspukis kätt hoida

Ma tahaks täna endale lahti kirjutada, kuidas inimesed feisspukis appi karjuvad ja mis edasi saab. Varem ma ei saanud aru, et kui mul oli pidev vajadus FB-sse midagi postitada, siis ma olin lihtsalt liimist lahti. Nüüd ma näen teiste hädaabikutseid, aga ei tea, mida nende appikarjetega teha. Ma mõnikord arvan, et kui ma olen kuival kaldal, siis on viisakas uppujale käsi ulatada. Aga äkki ikka pole niiviisi viisakas? Tihtipeale ei pruugi inimesed ise ka teada, mida nende postitused nende alateadvusest välja räägivad. Mina küll varem ei teadnud oma alateadvuse kavalat postitusvõimet ja poleks ka tahtnud kelleltki selle tõlget kuulda. Võib-olla. Aga kui appikarjed on juba väga selgelt sõnastatud?

Kas sa oled piisavalt naiselik?

Kui keegi loodab, et ma hakkan oma postitusega soostereotüüpe lahkama, siis seda ma teha ei kavatse. Ma sain sel nädalal enda jaoks lõpuks selgeks mõeldud naiseliku ja meheliku poole teooria nii, et see mulle kõigiti loogiline tundub. Te ju teate, et igas inimeses on natuke mehelikku ja natuke naiselikku?

Kõige tuntuim neist teooriatest on hiina yin ja yang teooria. Idamaades selgitatakse sama filosoofiaga ära terve maailma toimimine, sealhulgas ka mikromaailm ehk inimene. Kui mõned räägivad heast ja halvast, siis mulle meeldib rohkem naiseliku-meheliku tõlgendus ilma liigsete siltideta, mis on halb või hea. (Lollakate meeste tõlgenduses naiselik on halb). Ma pooldan mõtet, et halb on see, kui mehelik ja naiselik pool pole inimeses (või maailmas) omavahel tasakaalus. Ja ma mõtlen neid pooli nii füüsilises kui vaimses plaanis. Füüsilist külge näeb inimese erinevates kehapooltes, mis omakorda annab vihjeid inimese vaimsest- ja sisemaailmast.

Kanepi vastu

Ma olen kanepi legaliseerimise vastu. Alati olen olnud ja ma üldse ei saa aru, miks ta peaks ta kõigile kergelt kättesaadav olema. Ma pole ka täpselt aru saanud, miks aktivistid tahavad kanepit legaliseerida. Googeldage ise “kanepi head küljed”, ainult halbu külgi kirjeldatakse. No mis selles popsutamises nii head on?

Tegelikult on kanep juba praegu ülikergelt kättesaadav. Kuna öised tänavad lõhnavad magusalt, siis ma olen katsetamise mõttes seda ka päris mitu korda proovinud. Ma ei tea, kas uba on pidevalt tõusvas alkohinnas, aga kanepit tõmmata on vist odavam, sest nii massiliselt pole ma seda eelmistel suvedel vanalinnas tundnud. Ma nüüd proovisin ja iga korraga mõistsin aina enam, et kanep ei ole tore meelemürk, pigem vastupidi. Halvad küljed kaaluvad, minu puhul, head küljed ülesse.

Kuidas ma igasse pittu ei saa ja äkki ei tahagi

Blogidelugemine on ikka hariv tegevus. Meelelahutus küll, aga aeg-ajalt saab midagi uut ka teada. Helen kirjutas täna, et tal oli vist moodne FOMO-fenomen. Kuna postitusest ei selgutunud, millega seda fomo süüa saab, siis google rääkis: “Fear of missing out. Hirm, et sa jääd mingist sotsiaalse suhtlemise asjast ilma. Et kuskil toimub pidu, kuhu sa ei saa või sind pole kutsutud.”. Ma hakkasin mõtlema, et kas mul ka fomo vahest peale tuleb?

Kuidas mind kassisammul* käima sunniti ja ilusad rinnad

Täna on küll päev peale reedet, aga päevikule usaldan hoopis oma neljapäevaööst killukese, sest see oli eriline. Algas nagu alati, kui sõbrants küsis, et mis teed. Midagi ma ei teinud. Nagu alati – olin kohe valmis midagi põnevat tegema, kui ettepanek laekub.

Kohtusime Kohas. Sõbrants oli kaasa võtnud veel kaks neidu ja ühe noormehe. Mina olin otsustanud pisut teistsuguse riietuse kasuks kui tavaliselt ja tundsin end natuke ebakindlalt. Mingis vanuses ei ole enam hea toon liialt dekolteed ja õlgu paljastada. Ma ei tea täpselt, kas mul on juba see kole vanus käes või mitte. Ma näen end peeglist kustumatult samaheana.

Nädal kohvita ja elu muutub

See nädal kohvita on väga imelik olnud. Kui eelmisel korral sain ma korraks isegi peavalu, siis sel korral pole mul kuskilt valutanud, aga ma ise olen täiesti teistsugune. Ma olen ülimalt emotsionaalne. Võimalik, et see emotsionaalsus on tingitud ka tähtede ja kuu seisust või vahelduvast pilvisusest, aga ma olen teistsugune.

Lasteaias veedetud lapsepõlv

Mallukas üritab oma blogis oma stressis tite-emmedest lugejatele tõestada, et laps võib küll vahete-vahel mõne tunnikese vanaemaga olla. Põhjendab nii ja naa. Püüab selgitada asja, mida pole vaja selgitada – loomulikult võib laps olla ka natuke vanavanematega koos, kui nad seda tahavad ja lapsega olla oskavad.