Tag Archives: Logelemisõpetus

Kuidas aastavahetus möödus

Kui paar päeva netist eemal olla, koguneb lugemata blogipostide arv nii suureks, et pärast läheb mitmeid päevi, et end reapeale saada. Alguses mõtlesingi, et äkki ei peks blogima, teistel ju sama jama, pole vaja inimesi tühja lugemismaterjaliga koormata, aga siis lugesin eelmise aastalõpu kokkuvõtet ja huvitav oli. Kirjutan vähemalt enda jaokski. Ärge teie lugege, tehke midagi asjalikku. Magage näiteks. Kindlasti pole kõik oma eelmise aasta unevõlga veel tasa saanud.

Algas kõik niisamati nagu alati – 28. detsembril polnud mul halli aimugi, mida ma aastavahetusel teen, aga teha ma tahtsin. Midagi. Kellegagi koos. Reedel, ehk 29. kuupäeva lõuna paiku küsis üks kallis sõber FB-s, et mida ma pühapäeval teen. Saatsin vastu ahastushüüde, et ma ei tea. Kui ta laupäeval mulle vastas, olin ma juba omadega kohal ja õnnelik. Kuid enne seda juhtus veel palju asju.

Reede õhtul kirjutas üks teine hea sõbranna FB-sse, et ta on linnas ja kedagi teist ei ole. Üksi-üksi ja homme pole tööpäeva. Kui sõbranna nii kurvalt midagi kirjutab, võtan mina kohe jalad alla ja tuiskan kohale. On see nüüd empaatia või omakasu, jumal seda teab. Poole tunniga olin riides ja vanalinnas. Sel korral sain kasu ka. Selgus, et reede öösel oli karjade kaupa häid tuttavaid linna peal. Mitte kohe. Kohe polnud kedagi peale tilkuva sõbranna. Vihma ju kallas. Natukese aja pärast leidsime ühest kõrtsist paksu kasukaga teise sõbra, sest kunstlik karvkate kaitseb vihma eest paremini kui tänapäevased kahtlased vihmajoped ja ta oli varem näituseid väisanud. Ta alati väisab noid. (Nii tore sõna, nagu oleks tegemist pussitamisega.) Hiljem tarvitasime siidrit ja õlut ja siis hakkas neid sõpru välja ilmuma. Selliseid, keda pole mitmeid kuid näinud ja neid keda olin. Ja nad olid kõik armsakesed. Koju jõudsin hommikul viieks. Kuid varem jõudsime sõbrannaga kokkuleppida, et laupäeval sõidame koos aastavahetust veetma. Saaremaale. Samasse, kus jaanipäeva veetsime. Metsa ja mere äärde.

Laupäeval ärkasin lõunapaiku ja mõtlesin, et eelmine öö oli nii meelirahuldavalt lõbus, et äkki ma ei viitsigi Saaremaale minna. Tühja sest aastavahetusest. Kuid sõbranna helistas ja rääkis, et kohale tulevad kõik noodsamad sõbrad, kellega me jaanipäeva veetsime ja mõned isegi lisaks, et ma ei kahelnud enam. Kolm autotäit häid inimesi. Parim seltskond, mida mul 2017. aastal võtta on olnud. No ja nii me Saaremaale sõitsimegi.

Muideks, aastavahetusel pole vaja laevale bronni teha, saab vabalt ilma ka. Isegi esmaspäeval sai lihtsalt tagasi, kuigi netis näitas ärasõidul, et bronnida saab ainult kaks autot lisaks. Ja veel üks positiivne asi praamisõidul – õpilaspiletiga on inimese praamipilet poole odavam, täpselt poole. Uhh, mulle meeldib õpilane olla, kõlab nagu ma oleks ikka veel noor!

Aastavahetus kulges sama mõnusalt nagu jaanidki. Käisime saunas ja jõime ja natuke sõime ka. Söögiks oli aedviljaasi ja verivorstid, mida ma kord aastas ära maitsen. Pohlamoosiga on vist suvaline vorst hea. Öösel tuli osale rahvale hea mõte, et võiks pannkooke teha ja teisele osale, et aeg on kiluleibadeks paras. Kiluleivad kadusid laualt väga kiiresti. Pannkoogitaigent jätsime hommikusteks pannkookideks ka, nende küpsetamine on aegavõttev. Ehk mu aasta vahetus ja uus aasta algas pannkookidega. Jaaniööga sarnane oli ka see, et osa naisi otsustas meres suplemas käia. Jääd ei olnud, vesi oli külm, õues pime, suht sama nagu jaanide ajal. Kiljumine oli küll samasugune ja mina ei soovinud kummalgi korral merre sukelduda.

nakk

Pildil uusaastaööl merest majja suunduvad näkid

Ilutulestikku tegime. Ühe selle paki, kus on mitu erinevat pauku. Säraküünlaid oli ka. Loodetavasti metsaloomad ja merel ujunud kari luiki paukudest ei traumeerunud. Teiste seltskondade ilutulestikke võis väga kaugelt aimata. Me olime oma mõnusa seltskonnaga eemal-kaugel kõigest peale metsa ja mere.

  1. jaanuari hommikul leidsid kõik, et kuigi oli lõbus, siis pohmelli küll kellelgi pole ja keegi ei oksendanud ka kummalgi ööl. Stripp ja imelikud tantsud ja mängud ilma liigse alksita. Mõnus aastavahetus. Kolm ööd järjest.

Head uut aastat!

Advertisements

Kes kuulab podcaste

Mulle ei ole eriti silma jäänud, et blogijad kuulaksid podcaste. Võimalik, et keegi on kuskil midagi kirjutanud, aga ma ei ole tähele pannud. Aga äkki eestlased ei teagi, mida ma räägin, sest tegemist on ingliskeelse sõnaga, mis eesti vikis on lingitud sõnaga taskuhääling, mis maakeeli kõlab pisut pervolt. Jätka lugemist

Laisklemise ja Ida-Virumaa kauniduse kaitseks

Ma nüüd vist olen oma berrelioosist lahti saanud, aga ega ma täpselt ei tea ka. Mu tuulepeast arst üldse ei maininud, et peaks järelkontrolli minema, eks ma augusti lõpus vaatan seda asja.

Ei teagi, mis mu tujusid rohkem mõjutas, kas borrelioos, antibiots või suvised ilmad, aga kirjutamistuju pole olnud. Ei ole nii, et kogu aeg torman ringi ja elu on nii põnev, et kirjutada pole aega. Mul on alati aega palju. Kui aega napiks jääb, siis ma muutun natuke närviliseks ja teen kõigile näo, et mind pole olemas ja võtan endale aja, et mitte midagi teha. Jätka lugemist

Nädalavahetus Udu talus

Reedel tegin ma seda sama, mida ka umbes aasta tagasi – sõitsin mootorratta tagumisel istmel umbes 120-150 kilomeetrit tunnis Jõgevamaale Udu tallu, kus toimus ulmeullikeste kahekümnes suvine kokkusaamine Estcon. Lugesin oma eelmise aasta kirjutist ja kes tahavad teada, mis üritusega juttu tuleb, saavad sealt lugeda. Jätka lugemist

Kas libesti tagab naisele orgasmi? Jah, aga mitte vaginaalselt

Lugesin täna Malluka postitust seksist ja mõtlesin, et peaksin nüüd ikka ka sellest kirjutama, sest tegelikult olen ma juba jupp aega mõelnud, et peaks, aga pole julgenud. Lükkeks oli seesama Durexi reklaam, mis juba pikemat aega telekas jookseb ja mida vaadates ma iga kord ärritun, sest minu arvates on see reklaam nii vale kui olla saab ja ahistab naisi.

Mallukas linkis teist reklaami, kui meil telekas jookseb ja ma ei taha seda halba reklaami isegi linkimiseks üles otsida, aga ma kohe räägin, miks see reklaam mind vihaseks ajab. Jätka lugemist

Tasuta eesti- ja venekeelsete e-raamatute laenutus

Võimalik, et kõik teised teavad juba ammu, aga mina sain alles eelmisel nädalal teada, et Keskraamatukogul on lehekülg, kus saab tasuta e-raamatuid laenutada. Mul ei ole tahvlit ja üldiselt ei meeldi mulle ka arvutis raamatuid lugeda, aga järsku tundus, et ma pean neid kõiki saama! Päris raamatukogus mul ei teki kunagi sarnast tunnet. Seal on pigem probleem, et kuidas leida need raamatud, mis mulle päriselt ka meeldivad. Ma ei ole inimene, kes loeb raamatu isegi siis lõpuni, kui ei meeldi. Kui ikka esimesed 10 lehekülge huvi ei tekita, siis rohkem ma ei loe. Jätka lugemist

Kuidas mälu kaotada. Romantiline draama elust enesest

Lugesin esmaspäeval Õhtulehest artiklit ilusatest armastusfilmidest ja nende staaridest. Arusaamatul põhjusel polnud ma näinud nimekirjas esimest filmi “Notebook“, kus ühte peaosa mängib Ryan Gosling, kes hakkas mulle hullumoodi meeldima filmist “Drive“.

Aga drive-tüüpi filmid pole üldse mu lemmikud. Kõige parema meelega lõõgastun ma naistekaid vaadates. Neid filme, kus armastusega lehvitatakse. Pole vahet, kas suur või väike armastus. Võlts või nagu-päris, vägivaldne või öökimaajavalt magus. Mulle meeldivad armastusfilmid. Ja ma suhtun eelarvamusega inimestesse, kes ütlevad, et hallide varjundite film on halb, ilma et nad seda vaadanud oleksid. Need, kes on näinud ja ikka arvavad, et halb film, mingu vaadaku oma krimisaateid ja laipu edasi, kui vaid see neil närvi liikuma paneb. Jätka lugemist