Tag Archives: Logelemisõpetus

Kes kuulab podcaste

Mulle ei ole eriti silma jäänud, et blogijad kuulaksid podcaste. Võimalik, et keegi on kuskil midagi kirjutanud, aga ma ei ole tähele pannud. Aga äkki eestlased ei teagi, mida ma räägin, sest tegemist on ingliskeelse sõnaga, mis eesti vikis on lingitud sõnaga taskuhääling, mis maakeeli kõlab pisut pervolt.

Mina sain podcastide kuulamisest teada tänu oma lapsele. Tema blogisid ei loe, tema vaatas juutuubist tüüpe, kes koos pildiga asjalikke jutte räägivad, aga lisaks kuulas ta enne magama minekut midagi kõrvaklappidest ja kui ma küsisin, et misvärkon, siis ta ütles, et kuulab podcasti. Mulle ongi mulje jäänud, et enamasti kuulatakse neid enne magaminekut, sest teine kokkupuude vihjas täpselt samasugusele käitumisele. Jaaninädalal ööbisin ma ühes toas noormehega, kes samuti läks magama kõrvaklappidega ja kui ma küsisin, et mida ta kuulab oli vastuseks, et podcasti.

Mida mu laps kuulas, sain ma teada siis, kui me suvel käisime ema juures ja õhtul ei olnud midagi erilist teha ja siis ta andis ühe kõrvaklapi mulle ja ma kuulasin koos temaga. Ma enam täpselt ei mäleta, millest jutt käis, aga põhimõtteliselt oli tegemist ühe inimese raadiosaatega, kus ta võttis kokku erinevad ühiskondlikult olulised teemad ja kestis see umbes tund aega. Rääkija oli ameeriklane ja kuna ma kunagi varem ei ole ingliskeelt ilma pildita kuulanud, siis ma olin enda üle meeldivalt üllatunud, kuna ma sain kõikidest sõnadest aru. Ma arvasin, et ma oskan halvemini ingliskeelt. Filmi vaadata või päriselus suhelda on ju üks asi, sest saab muid märke ka jälgida, aga ainult teksti kuulates peab ikka kõigest aru saama, sest muidu pole ju mõtet aega raisata.

Võimalik, et podcastide kuulamine on pigem nende noorte huvi, kes on ingliskeeles väga kodus. No mu laps suhtles rohkem netis kui päriselus ja gümna lõpueksamil inkas maksimumtulemust saada polnud talle mingi küsimus. See jaanipäevane noormees oli oma esimesed eluaastad Ameerikas elanud ja koolis käinud, ilmselt oli ka talle see loomulik keskkond.

Kuid tegelikult kuulan ka mina praegu regulaarselt ühte podcasti, mille nimi on Naistejutud ja mida teeb Daki, keda kõik blogijad võiksid teada. Tal on seal alati ka mõni vestluskaaslane. Loomulikult on see eesti keeles ja nemad ei lahka seal poliitikamaailmas toimuvat, vaid pigem teemasid, milledel naised lobiseda armastavad. Mulle meeldib. Daki teeb saadet kord nädalas ja ma kuulan millal meelde tuleb. Näiteks täna kuulasin enne selle posituse kirjutamist. Kuna mulle ei meeldi kõrvaklappe kasutada, kuulasin seda oma läpakast kõlaritega. Seadsin end mõnusalt diivanile teki alla pikali ja lihtsalt kuulasin, ega teinud sel ajal midagi muud.

Kuid rohkem ma mingeid podcaste ei kuula ka. Muidugi olen ma vanasti kuulanud raadiost saateid, kus inimesed konkreetsetel teemadel räägivad, aga see pole päris see. Samas netist saab erinevaid saateid ka suvalisel ajal järelkuulata ja siis see jälle on see, mida noored podcastideks kutsuvad.

Kas teie kuulate netist mingeid podcaste? Ma saan aru küll, et intiimne teema, et mida teie enne magamajäämist voodis teete, aga ikkagi. Kõik mu lugejad ju ei maga kellegagi koos voodis, et neil seal midagi paremat oleks teha.

kapp

Vaatasin arvutist pilte, mida võiks postitusele lisada ja leidsin foto aastast 2004, kus on mu laps ja Käpp. Ainsad koduloomad, kes meil kunagi elasid, oli kaks viirpapagoid. Fotole on jäänud emane, kelle nimi oli Käpp. Teine oli isane, sinist värvi ja tema nimi oli Kell. Me kahte eri soost lindu ostes arvasime, et äkki nad moodustavad omavahel paari ja neil on tore kahekesi olla, aga tegelikult nende iseloomud üldse ei sobinud. See Käpp oli suht ülbe ja polnud üldse Kella õrnutsemisest huvitatud.

Advertisements

Laisklemise ja Ida-Virumaa kauniduse kaitseks

Ma nüüd vist olen oma berrelioosist lahti saanud, aga ega ma täpselt ei tea ka. Mu tuulepeast arst üldse ei maininud, et peaks järelkontrolli minema, eks ma augusti lõpus vaatan seda asja.

Ei teagi, mis mu tujusid rohkem mõjutas, kas borrelioos, antibiots või suvised ilmad, aga kirjutamistuju pole olnud. Ei ole nii, et kogu aeg torman ringi ja elu on nii põnev, et kirjutada pole aega. Mul on alati aega palju. Kui aega napiks jääb, siis ma muutun natuke närviliseks ja teen kõigile näo, et mind pole olemas ja võtan endale aja, et mitte midagi teha. Jätka lugemist

Nädalavahetus Udu talus

Reedel tegin ma seda sama, mida ka umbes aasta tagasi – sõitsin mootorratta tagumisel istmel umbes 120-150 kilomeetrit tunnis Jõgevamaale Udu tallu, kus toimus ulmeullikeste kahekümnes suvine kokkusaamine Estcon. Lugesin oma eelmise aasta kirjutist ja kes tahavad teada, mis üritusega juttu tuleb, saavad sealt lugeda. Jätka lugemist

Kas libesti tagab naisele orgasmi? Jah, aga mitte vaginaalselt

Lugesin täna Malluka postitust seksist ja mõtlesin, et peaksin nüüd ikka ka sellest kirjutama, sest tegelikult olen ma juba jupp aega mõelnud, et peaks, aga pole julgenud. Lükkeks oli seesama Durexi reklaam, mis juba pikemat aega telekas jookseb ja mida vaadates ma iga kord ärritun, sest minu arvates on see reklaam nii vale kui olla saab ja ahistab naisi.

Mallukas linkis teist reklaami, kui meil telekas jookseb ja ma ei taha seda halba reklaami isegi linkimiseks üles otsida, aga ma kohe räägin, miks see reklaam mind vihaseks ajab. Jätka lugemist

Tasuta eesti- ja venekeelsete e-raamatute laenutus

Võimalik, et kõik teised teavad juba ammu, aga mina sain alles eelmisel nädalal teada, et Keskraamatukogul on lehekülg, kus saab tasuta e-raamatuid laenutada. Mul ei ole tahvlit ja üldiselt ei meeldi mulle ka arvutis raamatuid lugeda, aga järsku tundus, et ma pean neid kõiki saama! Päris raamatukogus mul ei teki kunagi sarnast tunnet. Seal on pigem probleem, et kuidas leida need raamatud, mis mulle päriselt ka meeldivad. Ma ei ole inimene, kes loeb raamatu isegi siis lõpuni, kui ei meeldi. Kui ikka esimesed 10 lehekülge huvi ei tekita, siis rohkem ma ei loe. Jätka lugemist

Kuidas mälu kaotada. Romantiline draama elust enesest

Lugesin esmaspäeval Õhtulehest artiklit ilusatest armastusfilmidest ja nende staaridest. Arusaamatul põhjusel polnud ma näinud nimekirjas esimest filmi “Notebook“, kus ühte peaosa mängib Ryan Gosling, kes hakkas mulle hullumoodi meeldima filmist “Drive“.

Aga drive-tüüpi filmid pole üldse mu lemmikud. Kõige parema meelega lõõgastun ma naistekaid vaadates. Neid filme, kus armastusega lehvitatakse. Pole vahet, kas suur või väike armastus. Võlts või nagu-päris, vägivaldne või öökimaajavalt magus. Mulle meeldivad armastusfilmid. Ja ma suhtun eelarvamusega inimestesse, kes ütlevad, et hallide varjundite film on halb, ilma et nad seda vaadanud oleksid. Need, kes on näinud ja ikka arvavad, et halb film, mingu vaadaku oma krimisaateid ja laipu edasi, kui vaid see neil närvi liikuma paneb. Jätka lugemist

Imelik Tallinna inimene

Täna täidab mu blogi seda eesmärki, milleks neid luuakse – netipäevik. Panin eile kõik täpselt kirja, mida ma tegin ja nüüd avalikustan kogu selle porno. Ma arvan, et üpris tavaline päev oli. Võiks seada eeskujuks kõigile neile, kes arvavad, et kogu aeg peab sebima ja kohutavalt midagi korda saatma ja aega üldse pole. Mul on alati aega, kiiret pole kuskile ja kõk on õigeaegselt tehtud. Ma olen täiesti imelik Tallinna inimene! Pealinlastel on kombeks olla pisut peast segi ja väita, et aega üldse pole. Jätka lugemist