Tag Archives: Pühapäevane värk

Kuu on vist sefiirikorvi tähtkujus!

See, et tee naise südamesse käib kõhu kaudu, on vana tõde. Täpselt nii minuga eile juhtuski ning minu panuseks jäi leida söögi kõrvale sobiv film, mis võiks sillutada teed kokkava mehe südamesse. Moodsad ajad, konservatiivsed kombed.

Kuidagi kiireks läks õige linateose valimisega. Vikipeedias auhinnafilmide läbikappamisega leidsin kuldse palmioksa, mis naiivse minu arvates pidi andma ka vihje õhtusöögi sisule – “Lobster.” Valge veini ostsin ka, kuigi ma eelistan punast. Jätka lugemist

Advertisements

Kuidas ajukeemia õnnetunnet tekitab

Peale viimast postitust leidsin, et järgmine blogiteema on “kuidas olla õnnelik” ja nüüd olen paar päeva selle üle juurelnud. Praegu ei oska isegi öelda, miks ma endale sellise teema leiutasin, juu siis oli vaja. Ma olen päris tihti päris õnnelik, aga ma pole oma pead õnnetunde saavutamise küsimuses eriti murdnud. Pigem mõtlen, kuidas halbu tundeid vältida. Jätka lugemist

Piletikontrollid ei ole kaunid mehed, aga kassid njäuvad

Nagu ma juba nädal tagasi rääkisin, on Ida-Virumaa võrratu koht. Eesti blogide sarikommija kommenteeris mu postitust küll umbes nagu kahtlustavalt ja sportlase ennastupitava vaatenurga läbi, aga kuna mind jätab sport täiesti külmaks, siis sõitsin sel nädalavahetusel jälle Kohtla-Järve poole. Õega. Sugulaste sünnipäevale. Sel korral väljusime rongist Sonda jaamas. Sonda on umbes nagu Lääne-Virumaa, sest tuhamäed algavad pisut hiljem, aga seal on sama ilus loodus ja toredad inimesed nagu teisel pool Kohtla-Järvet. Jätka lugemist

Mina ja pillid ehk mida ma laupäeval tegin

Laupäeval olevat soojarekord olnud. Võimalik, et oligi. Lõuna paiku käisin naabri koeraga Pae pargis jalutamas ja päris palav hakkas. Koera keel rippus rinnal, kuigi me ei jooksnud. Aga ülejäänud laupäeva veetsin ma üksinda toas ja tundsin end ülihästi.

Võiksin oma hea tuju jälle positiivse tähtedeseisu kaela ajada, aga tegelikult oli mu reede õhtu ülimõnus. Ei käinud kõrtsis, ei joonud ka, kui kohvijoomist mitte arvestada. Hängisin mööda Tallinna külavahetänavaid ja lobisesin ja kuulasin ja mul oli ülimõnus. Jätka lugemist

Minu puhkusereis

Enamus täiskasvanuid võtavad suvel puhkuse ja blogijatest täiskasvanud saavad reisist ka blogida, mõni teeb kohe mitu postitust. Puhkusest rääkivad postitused on muarvates imelikud. Mitmes mõttes. Need jutud, kus keegi kirjutab oma välismaa reisist, jätan ma tavaliselt vahele, kuna reisikirjeldus on eriti raske žanr ja vähesed suudavad nii kirjutada, et mul huvitav oleks. Tavaliselt on need kirjeldused sama väsitavad nagu nende reiski – käiakse turistide radu ja midagi äkilist ei juhtu. Jätka lugemist

Mida ma nädalavahetusest arvan

Tegelikult polnud mul üldse plaanis oma nädalavahetusest rohkem kirjutada. Kultuurne postitus reede õhtust ju oli, keda minu eraelu maisemad küljed huvitavad, mitte kedagi. Kuid ma lugesin Costany’s Sparkles blogist, et blogide võistlusel pidavat rebimine toimuma. Et Marimell avaldab killukaupa eesriide taga toimuvat. Läksin spetsjomm Marimelli blogisse ja sain teada, et jah, just arvamus- ja elulistes blogides pidavat mingi üllatus olema. Ma ei tea, mis võiks Marimelli üllatada. Ma isegi ei tea, kas ma tahaksin arvamusblogide kategooriat võita või mitte, aga ma tean, et mulle ei meeldi kaotada. Seega teen ma nüüd oma nädalavahetusest postituse, et ühtlasi anda teada, et kui te soovite, et loll hüppaks veel kõrgemale, siis minge andke arvamusblogide all hääl blogile lastejutud.wordpress.com. ja kiitke lolli. Sisse logima vms keerulist tegema ei pea, otsid õige koha ülesse, klikid, kerid lehekülje alla ja vajutad “hääletatud” vms. Jätka lugemist

Pealtkuuldud seksijutt

Jah, mulle meeldib kuulata mida võõrad inimesed omavahel räägivad. Mitte alati. Aga päris tihti juhtub, et jään võõrast juttu kuulama. Ise vaatan hoopis mujale ja teen nägu nagu kuulaks kedagi teist või mõtleks omi mõtteid.

Eile käisin väljas. Kuna reedel oli ema sünna, siis sissesöödud kommi- ja koogihunnik vajas maharaputamist. Ma olen siin varemgi kiitnud, et parim koht jalakeerutusteks paikneb Vene tänaval klubis Kelm. Üldiselt käivad seal noored kahekümnendate eluaastate algusest ja isegi alla selle, aga aina tihemini eksib sinna rahvast igasuguses vanuses. Ruumi jagub kõigile. Jätka lugemist