Tag Archives: Samm Oscari poole

Sportimisest ka

Ma käisin eile filmivõtetel, publikuks, raha ei antud, süüa sai. Filmiti hollandi bändi Haevn-le videot. Ma alguses arvasin, et tuleb tore kontsert, pühapäeva õhtu kaunistatud, aga bändi ei olnudki. Kusjuures bändil iseenesest pole vigagi, ma juutuubist vaatasin, mida nad teevad. Selline laul näiteks. Solist näeb päris pandav välja, aga tihtipeale hollandlased näevadki, ma ei tea miks. Jätka lugemist

Advertisements

Hüpnoosist ja moodsast rassismist

Nii tore, et vabalevis on nii vähe telekanaleid – ma olen telekasõltuvusest peaaegu täielikult vabanenud ja selle asemel vaatan filme. Eile uurisin Oscarite parima filmi nominente ja valisin välja need, mida vaadata tahaks. Täna lakkisin oma diivanilauda ja panin ühe filmi mängima. Mõtlesin, et mis seal ikka olla saab, paras vahepala kahe lakikihi vahele. Õpetuses oli kirjas, et paar tundi võiks oodata, enne kui uuesti pintseldama hakata. Ja – oo mai gaad! Ma tean, et see film ilmselt Oscarit ei saa, aga ma olin täielikult diivani külge naelutatud ja süda peksis. Nii palju peksis, et ma mõtlesin, et ma pean blogima. Jätka lugemist

Uues eesti komöödiafilmis võite mind näha

Käisin täna filmivõtetel. Võeti koomilist draamat “Minu näoga onu”, mille stsenaristideks ja režissöörideks on Katrin Maimik ning Andres Maimik. Täna filmisime Telliskivis kõige viimast stseeni, kus Rain Tolk ja Evelin Võigemast omavahel peol jagelevad. Nagu pealkirjast aru saada, võib peenel peol ka mind näha. Film tuleb kinno järgmisel sügisel. Selle aja peale on mu postitus ammu unustatud, aga ma ikka natuke kiitlen. Jätka lugemist

Matusest ja alkohoolikutest ka. Natuke

Kui eelmine postitus rääkis, mida ma laupäeval tegin, siis tänasest saab lugeda, mida ma kolmapäeval tegin. Peaaegu. Ja natuke rohkem ka. Lugeda natuke rohkem.

Eile käisin matusel. Hommikul vara tuli ülesse tõusta, et jõuaks õigeks ajaks 34a-bussiga Pärnamäele. Õige aeg oli pool kümme, aga nagu alati  – kõik venis ja venis. Alguses  lootsin, et matused toimuvad kesklinnas ja kui sain teada, et Pärnamäel, mõtlesin, et ei viitsigi end hommikul nii kaugele vedada. Aga raha lubati anda. Teadmata summa. Igasugune summa hobbi eest on teretulnud, tavaliselt tuleb ju harrastuste eest ise maksta. Näitlemisharrastus toob mõnikord sisse ka. Jätka lugemist

Pagulastest, aitamisest ja filmimisest

Ärge nüüd kujutage ette, et ma vabatahtlikult kutsun endale kurja karja ja kukun oma blogis pagulastest kirjutama. Kõik teavad, et öelda sõna “pagulane” võõras seltskonnas on sama nagu bensujaamas tikke loopida. Ma tahan hoopis kirjutada mida ma täna tegin. Iga korralik blogija peab vahetevahel kirjutama, mida ta tegi. Vista del Marista küll kardab, et mingist vanusest enam pole kena oma elust blogistada, aga ma olen nii vana, et mind üldse ei huvita, mida “nooremad ja lahedamad” blogijad ära tahavad keelata 😛 Jätka lugemist

Kuidas ma varsti Oskari saan

Laupäeval oli järjekordne oluline verstapost minu näitlemise hobis – tegin esimese sõnalise rolli lühifilmis. Muidugi ma mõtlesin terve päeva, kuidas sellest blogi lugejatele kirjutada, aga ei kirjutanudki. Ma kirjutan blogisse oma seiklustest siis, kui kellelegi rääkida ei ole, aga laupa õhtul oli ühel sõbral sünnipäev ja siis ma sain oma elamustest mitme kandi pealt rääkida.

Tegelikult ma ei tea, kas see film üldse suurema avalikkuse ette jõuabki, sest tegemist on tudengifilmiga. Kuid kuna tudeng on juhtumisi näitlajate laps, siis on peaosades Ivo Uukkivi ja Kristel Leesment. Ehk ma sain mängida koos päris näitlajatega, mis minus omajagu elevust tekitas. Sõpradele ma kiitlesin, et sain Ivo Uukivi pead süles hoida. Sain jah! Jätka lugemist

Mida ma pühapäeval tegin?

Tõusin ülesse hommikul kell 7.05.

Põõnutasin natuke

Jõin ära ühe kohvi suhkru ja piimaga

Tegin endale eriti korraliku meigi. Jätka lugemist