Tag Archives: väikefirmaomaniku nõuandenurk

Kas sul on oü või startapp ehk kuidas rikkaks saada

Paar kuud tagasi sattusin kõrtsis kokku ühe meesterahvaga, kellele meeldis rääkida. No ikka juhtub. Selleks ju inimesed kõrtsi lähevadki, et nina täis tõmmata ja võõrastele kõik südamelt ära rääkida. Tema jutustas oma firmast. Õigemini küll oma startappist, sest tänapäeval on niipidi kombeks. Mina üritasin välja uurida, et miks ta ei taha lihtsalt öelda, et mul on oma firma nagu vanasti räägiti või osaühing nagu oleks tehniliselt kõige õigem väljenduda. Tuli välja, et osaühingul ja osaühingul on suur vahe. Kohe kirjutan milline.

Startapp on meie rahva teadvuses selline firma, mille käima tõmbamiseks tuleb kuskilt raha küsida. Raha küsimiseks on erinevaid variante: hooandja, feisbukk, niisama internet, erinevad riigitoetused. Startapp on värske firma, see on asutatud viimase kolme aasta jooksul ja asutaja pole varem ettevõtlusega ise tegelenud. Seepärast ta ei teagi, et suvalise oma firma asutamisel võib raha teistelt ka küsida, mitte ei pea ainult oma rahaga jamama hakkama. Aga tänapäeval saab ju osaühingu 190 euroga asutada.

Paar nädalat tagasi sattusin ma ettevõtlusest rääkima mehega, keda teatakse kui majanduse asjatundjat, kuna ta õpetab midagi ülikoolis ja omab majandusmagistrit. Tema oli endale ka startapi teinud ja ma tundsin jälle huvi, et miks just startapp, mitte niisama oma firma ning tema jutt kinnitas tolle paar kuud tagasi kohatud mehe juttu. Startapile on kuskilt tegevuse käivitamiseks raha küsitud ja lisaks ei teeni selle firmaga midagi ehk kogu raha, mis saadakse, pannakse huugama, aga ise midagi juurde ei teenita. Isegi see palk, mida ettevõtja endale maksab, on eesti keskmisest väiksem. Ehk tegemist on küll ettevõtlusega, aga nii kehvaga, millega ära ei ela.

Tolle paar kuud tagasi kohatud mehega oli mul pikem vaidlus teemal kasum ja kahjum. Too mees ütles, et ta ei teeni oma firmaga mitte kui midagi. Ma küsisin, et kas firma on siis kahjumis. Tema vaatab mind nagu ma oleks midagi väga imelikku küsinud ja kordab ennast, et ei teeni midagi, et kulud on sama suured kui tulud. Kusjuures – tema firma tegeles alkoholi tootmisega ja oli sellega alustamiseks teistelt raha küsinud, mitte omanike rahaga alustanud. Tema ise muidugi arvas, et kuna ta ei suuda oma pisut imeliku alkoholiga kasumit teenida, siis tema osaühinguna registreeritud asi peaks üldse mittetulundusühing olema. No ikka juhtub, et firma teeb inimene, kes ei tea, mis asi on kasumiaruanne, aga kui ta tahab toota alkoholi, aga müüa seda ei oska, siis ei aita ka enda startappiks nimetamine, ma arvan.

Kuid ma sain ka teada, mida nn. startappi omavad inimesed osaühingust arvavad. Nemad kutsuvad sellist inimest, kes on teinud samamoodi osaühingu nagu nemadki, aga oskab sellega ka tulu teenida, ooüütamiseks. Kuid sõna “ooüütamine” on nende jaoks negatiivse varjundiga. Nad arvavad, et kui kellelgi on firma ja ta võtab sealt kasumi välja dividendidena, siis see on inetu tegevus. Ma arvan, et see on startappijate kadedus, mis neid nii arvama paneb. Startappija on ilmselt teinud osaühingu, mille osakapital on sisse maksmata. Kui osakapital on sisse maksmata, siis ei saa ka dividende välja võtta. Loomulikult ei saa ka dividende ettevõttest, mille omanik ei tea, mida tähendavad sõnad “kasum ja kahjum”, kuna ta ta ei oska kasumit teenida. Ta oskab ainult kulutada. Teiste antud raha.

eduvalem

See foto on tehtud 4 aastat tagasi, praegu on seal uus ärihoone.

Ma ei tea, kas ma kirjutan sellest tulevikus või ei, aga ma avastasin veel ühe väga naljaka hobi, millega need moodsad startapitajad tegelevad. Nad lähevad kogu täiega pilve! Ma eile lugesin mitu artiklit sel teemal ja aina irvitasin omaette kui naljakaks on ärimaailm muutunud.

PS! Kindlasti on ka startappijaid, kes oskavad kasumiaruannet koostada ja oma tegevusega kasumit teenida. Lihtsalt mina kirjutasin keskmisest eesti mehest, kes 20 aasta tagasi tegi uhke näoga Oma Firma, aga tänapäeva samasugune mees teeb Startappi, kuigi ta ärisoon on kuiv kui suhkruhaige kurk.

Kuidas kõigile meeldida

Klikid ja laigid on need, mis maksavad, onju? Kui su blogil on palju jälgijaid FB-s, instas, twitteris ja ma ei tea kus kõik veel, siis nende numbritega saab raha teha. Nende laikidega saab meelitada erinevate firmade turundajaid sulle reklaamiraha andma. Kuid selleks, et su blogi nullist ülipopiks saaks, on endal turundusoskuseid vaja ja mitte ainult. Jätka lugemist

Äriidee – pakun firma teenust. Ja miks te spordiriietes peate trenni tegema?

Lugesin Klari postitust kuidas temale ei sobi kodus töötamine ja – trenni tegemine ja mul lõi peas tuluke põlema. Mulle sobivad mõlemad kodus tehtavad tegevused. Ma üldse ei saa aru, miks inimesed peavad trennis käima, kui trenni võib ju suvalisel hetkel ja ka kodus teha. Eriti kui inimesel on valmidus jõuharjutusi tund aega järjest teha. Teiste higist haisvate kehade ja -trennivarustuse toetus?

Mulle on täiesti arusaamatu, et inimene kasutab pidevalt autot, taksot või ühistransporti ja lisaks käib kuskil jõusaalis või eraldi jooksmas. Ma saan aru, kui vahemaad on suured ja on pidevalt väga kiire ja seepärast on vaja autot või taksot. Aga kui jalutuskäik või rattasõit võtaks aega tund aega, siis milline mõte on eraldi veel tund aega trenni teha? Nii see aeg neil ära kaobki. Jätka lugemist

Naine, tee endale oma firma!

Paar päeva tagasi oli Postimehes jutt kuidas Eesti naised küll sooviksid oma firmat teha, aga soovijatest jõuab tegudeni vaid 10%. Mehed pidavat meil oma firma tegemisel hoopis aktiivsemad olema. Seda lugedes patsutasin endale tunnustavalt õlale: “Näe, Manjana, ise naine ja nii tubli! Sa oled jälle meeldivalt silmapaistev olnud!”

Mind see statistika üllatas. Ma ei teadnud, et meil ainult 10 protsenti kõikidest inimestest on firmaomanikud. Arvestades kui kohutavalt lihtne (ja suhteliselt odav võrreldes mõne aasta taguse ajaga, kui tuli ka alguskapital leida) on netis osaühingut teha, ma ei oleks uskunud, et inimesed kasvõi uudishimu pärast endale pisikest firmakest teha ei taha. Noh päris töö kõrvale nagu pisike hobi või nii. Kuid siis ma ei pidanud oluliseks antud teemal blogima hakata. Jätka lugemist

Terroristid vallutasid Kasseti experdi koos Roland Aulega

Sain hetk tagasi väga kummalise rämpskirja.

Kirja sisu oli selline:  Tere.  Palun kontrollige, kas arve on tasutud.  Lugupidamisega Roland Aule

Lisas oli pdf arvest, kuhu oli märgitud minu firma kodulehekülje aadress, mis on mul firma nimest erinev, suvaline aadress Narva mnt 100 ja arve sisuks oli “Canon 551 analoog”, arve kokku 28 eurot. Jätka lugemist

Minu kogemused oma osaühinguga

Ethel blogib juba pikemat aega teemadel, kuidas ilma töökohtata iseseisvalt, näiteks internetis, raha teenida. Nüüd kirjutas ta oma ettevõttega tegutsemisest. Kuna mul on oma osaühing alates 2002. aasta lõpust, siis tekkis tahtmine ka omi kogemusi jagada. Juba mitu aastat on mu ainsaks sissetulekuks see raha, mida oma ettevõttega teenin. Ma ei ole püstirikas ärimees, aga ma pole kunagi elus kopikaid lugenud või enne palgapäeva rahatu olnud, raamatupidajate kutsehaigus. Kopikaid otseses mõttes olen ikka lugenud, töö nõuab. Jätka lugemist

Töötamise register

Alates 1. juulist 2014 tekkis ettevõtjatele uus põnev ülesanne – täita töötamise registris andmed oma töötajate kohta. Tänu seadusmuudatusele lõikavad juba mitmeid kuid erinevad koolitusfirmad läbi koolituste organiseerimise meeletuid kasumeid. Ma ei kujuta ette mida nad seal koolitusel räägivad! Õpetavad inimesi arvutit kasutama või niisama lobisevad ja teevad tähtsat nägu, sest tegelikult pole seal midagi õpetada. Kohe räägin, miks.

Kuna ma eelmisel nädalal puhkasin ja tegelikult lõin ma juba varem ka mitu nädalat niisama lulli, sest nii tundus tore, siis täna otsustasin asjalikuks hakata. Tegin parasjagu oma arveid, kui postkasti tuli e-mail, et kavala nimega firma “Stokmann Koolitus” pakub 75 eurtsi eest koolitust töötajate registri täitmise kohta. E-malis oli pikk nimekiri nendest, kes võiksid olla koolituse sihtgrupiks, aga polnud lisatud, et inimene peaks arvutivõhik olema 😀 “Kutsume Teid väga heale praktilisele koolitusele” – kirjutasid nad, nagu üritaksid lastaialast veenda. See-eest oli lektori kohta kirjas: “Rohtla Law Office partner / jurist, endine, Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni juhataja”. Mmm, kõlab soliidselt. Igatahes suudab ta 4 tundi mittemillestki rääkida.

Kuidas käib tolle töötajate registri täitmine. Peamiselt vaatluse teel. Logid end maksuameti lehele  oma firma alt sisse ja otsid ülevalt sinisest menüüst ülesse pealkirja “töötamise register”, avad selle ja vaatad, kas kõik su töötajad on kirjas. Sisuliselt on töötajate registri näol tegemist haigekassasse registreerimise mugavamaks muutmisega. Vanasti oli nii, et selleks, et töötajal kehtiks haiguskindlustus, tuli minna eesti.ee hullult keeruliseks aetud leheküljele ja sealt kuidagi sai väga halvasti kujundatud lehele, kuhu märkida töötajate andmeid. Või minna nende kontorisse ja rääkida seal teenindajaga, kes sinu eest tabeli ära täidab. Nüüd on seesama register maksuameti lehel. Need ettevõtted, kelle töötajatele juba oli haigekassas registreerimine ära tehtud, ei pea enam midagi tegema, sest kõik andmed on juba olemas. Need, kel on keegi puudu, täidavad ära etteantud lüngad äärmiselt lihtsalt kujundatud maksuameti lehel ja korras. Ausalt, nii lihtne ongi. Minge vaadake ise, kui ei usu. Mida sellest 4 tundi 75 euro eest rääkida, jääb mulle arusaamatuks. Kui soovite võite mulle selle postituse eest ülekande teha. Ükskõik kui suure. Arveldusarvet peate eraldi küsima 😛

Link maksuameti selgituste lehele.