Ülekaalulisus on kulukas

26. juuli 2014 Lisa kommentaar

Huvitav, kui tihti ülekaalulised inimesed asju lõhuvad? Täna kutsus laps külla paar sõpra, et nendega lauamänge mängida. Nagu üks neist toolile istus, kostus kohutav ragin ja tooli kaks esimest jalga murdusid küljest. Ausõna, laksust! Kõik tundsid end pisut kummaliselt, kuid suuremapoolne neiu haaras oma toidukoti ja küsis, kas seda saaks külmkappi panna. Kuna ma olin tooli pärast pahane, tegin maailma ebasobivaima nalja: “Kas peale tooli katkiistumist ei peaks söömist maha jätma?” Mitte keegi ei naernud ja minu uus lause: “Sain ilmselgelt ebasobiva naljaga hakkama,” ei viinud ka ebamugavat tunnet köögist kuskile. Nojah, laps ulatas mulle tooli tükid ja ma viisin need ilma erilise pühalikkuseta prügikasti. Vabalt mahtus ära, kuna esimesi jalgu ju polnud enam.

ToolJah, katkiläinud asjade pärast kurvastamine on totter tegevus, aga see oli päästetud tool. Kunagi 2012. aasta 9. mai hommikul kell 8 koju tulles nägin, et tool, mida nädal tagasi esmakordselt märkasin, seisis ikka samal kohal. Õues. Prügikastide kõrval. Üksik. Tassisin ta koju. Sooja tuppa. Värvisin ta kollaseks ja panin talle uue riide. Ja täna õhtupoolikul kustus tema eluküünal lõplikult.

Nüüd on mulle uut tooli vaja, kuid selleks pean ma kellegi autoga inimese ära rääkima, kes minuga mingisse poodi seda ostma tuleks. Niuks. Kõige odavam enamvähem normaalne tool on Jyskis 25 eurtsi, muudes poodides küsitakse mitu korda rohkem raha, kui puust tavalist tooli tahad.

Categories: Asjad

Gifi äpp. Vol 2

25. juuli 2014 Lisa kommentaar

Kuna see eelmine gifide tegemise äpp tegi sisuliselt ainult kehva video, mida otse töödelda ka ei saanud, kustutasin ta ära ja tõmbasin uue: Fixie. Pealt vaadates tundus väga tore äpp. Kohe alguses tuleb kaamera lahti ja nupp, kuhu vajutades filmib telefon pisikese jupi videot. Ise lõpetab ja kohe on seivitud ka. Aga pärast seda läheb tantsuks.

Ma ei usu, et probleem on minu telefonis, kuna teised äpid pole arvanud, et nad rahulikult joosta ei saaks, aga too Fixie arvas. Ma nägin, kuidas ta võimaldaks mul tolle pisikese filmijupiga igasuguseid põnevaid trikke sooritada, aga ta lihtsalt ei lasknud mind neile ligi. Pika pusimise ja telefoni restartimise (igaks juhuks, vanasti arvutitele ikka mõjus) lubas ta videot töödelda. Valida sai erinevaid šrifte, millega suvalist teksti kirjutada; pildikesi, mida niisama lõbustuseks juurde kleepida; erinevaid raame. Kõigile sai ka värve valida.

Varbagif

Varbagif

Kuna mul midagi paremat filmida polnud, liigutasin tsuti varbaid, vabandust, kui mõnedele palja jala pildid ei meeldi. Mulle ka tavaliselt ei meeldi, välja arvatud enda omad.

Lisaks töötlemisele võimaldab see äpp ka kunstisaavutusi igale poole jagada: mailile, messidesse, feisse, küsi ainult. Tore, et võimaldab, aga ootama peab. Vajutan, et jaga feissi, tema hakkab oma ringikest keerutama ja jääbki keerutama. Proovisin mitu korda. Lõpuks õnnestus.

Feissi gifi jagamine oli mõeldud loomkatsena, sest kõik teavad kuidas feiss gife ei armasta ja neid liikuvana näidata ei kavatse. Too programm oli FB eripäraga arvestanud ja pani mu gifi mingile oma lehele ja FB-sse postitas lingi.

Kõnnivad maa alla

Kõnnivad maa alla


Siis proovisin teha nn. pikali asendis videot ja olen nüüd targem – on alanud portreeformaadis videote ajastu, sest ta keeras mu video püsti. Tekstiga sai küll igatpidi keerutada, aga videot mitte. Imetlege!

Kokkuvõte: ideeliselt on väga tore äpp, aga miks ta nii sigaaeglane on? Tõmban prooviks veel mõne, aga seda ära ei kustutata.

Categories: film, kunst

Eksklusiivsed fotod: Mallukas Daki Kortermaja esitlusel lapseta!

24. juuli 2014 2 kommentaari

This slideshow requires JavaScript.

Täna õhtupoolikul toimus Mardi tänav nr. 1 mingis uues peenes kohas Daki jutukogu “Kortermaja” esitlusüritus. Vanemad inimesed kindlasti mäletavad, milliseid põnevaid asutusi samas torniga majas varem on olnud, aga mulle meenus ainult saun. Seal saunas oli naiste poolel meeter korda meeter “bassein”. Või vähemalt minu mäluvaramutest kangastuvad kummalised pildid.

Kuid ega tänanegi seltskond vähem kummaline polnud. Nagu näha, olid naised tundide kaupa peegli ees vaeva näinud ja kleite ning juustevärve valinud, et võimalikult head välja näha. Tundus, et kõik kohaletulnud tegelevad igapäevaselt blogimisega. Kuna ma olen mõned aastad ajaveebindusega vähem kursis olnud, siis nüüd sain teada, et enam pole üle kolme lõigu mõtet kribada, kuna keegi ei viitsi rohkem lugeda. Teengi lühidalt.

*Daki luges oma juttudest lõike ette. Kõik lõigud ei innustanud, aga ülejäänud suutsid tekitada lugemishuvi. Selline pisut naistekas-klatš-värgid. Vist.

*Daki mees on häbelik, aga mängib ilusasti kitarri ja laulab kenasti hinge sisse. Daki istus kõrval ja talle läks kindlasti otse südamesse või mõnda teise siseorganisse.

*Mul on üks nummimaid emasid maailmas

*Mallukal on kodus meeletu hulk mütse, mida lapsele pähe panna, aga keegi ei usu seda niikuinii.

*On päriselt olemas 1 mees, kes tegi kondoomi sisse salaja augu ja sai isaks.

*Fertilitases küsitakse diagnooside eest ligi sada eurtsi

*Tutvumiseks võib kasutada lauset: “Vabandage, ma olen teie nime ära unustanud?”

*Mallukas mahub vabalt laua alla ja seda täiesti kainena. Ta lihtsalt ei suuda ei öelda, kui mõni pisike laps temaga peitust tahab mängida.

 

Categories: Asjad

Päevitusriietest

21. juuli 2014 Lisa kommentaar

Tänane päev kulus mul päevitusriietele. Mul on olemas mingi igivana trikoo ja adidase pävkarid, aga kumbki ei meeldi mulle eriti. Juba Berliinis vaatasin natuke ringi, kas jääb silma mingeid bikiine, mis sobiva tunde tekitaks, aga ei leidnud. Täna käisin kõigepealt Stockmanni Seppalas. Veetsin paari ruutmeetrise stendi juures umbes 30 minutit. Kõik värvid, mida nad pakkusid, mulle ei meeldinud. Uurisin musta värvi bikiine ja ka nendest ei meeldinud üksi. Read more…

Categories: garderoob

Gifi äpp

18. juuli 2014 1 comment

Eile tuli mõte, et ma vajan oma telefoniga gif-i tegemise äppi. Mingisuguseid eelnõudmiseid mul polnud, tõmbasin teise ettejuhtuva. Esimese tõmbamise ajal teatas telefon, et tema seda ei taha ja ma pole mingi sundija tüüp. Seega on mul nüüd äpp, mille nimi on “gif creator”.

Täna käisin naabri koeraga rannas ja üritasin järgi vaadata, mida too äpp oskab. Kuna Remus oskab väga hästi rihmast sikutada, siis oli tegemist tõelise väljakutsega. Päike säras samuti täies hiilguses, mis tähendas, et ega ma ise eriti ei näinudki, mida ma pildistan/filmin. Nii need rannas tehtud gifid untsu läksidki. Ainus, mis teada sain, et peale filmimist tuleb gifi salvestada ja kui koer rihmast tirib ja näpu otsas on kotike kakaga, on salvestamine suhteliselt tüütu tegevus, kuna võtab päris kenasti aega.

Lõpeks leidis Remus kondi ja ma sain rahulikult filmida, kuidas ta konti närib. Kodus selgus, et minu professionaalne arvamus, nagu tuleks videosid teha nn. pikali formaadis, ei ühti äppi tegijate maailmanägemusega ja kõik minu gifid on portree-vormis. Üritasin aru saada kuidas neid telefonis õigeks keerata, mina õiget nuppu ei leidnud. Ma saan videot küll töödelda mingite filtritega, aga keerata mitte. Tõmbasin pildid arvutisse ja töötlesin fotoshopis, keerasin õigeks, lisasin teksti, suurendasin, üritasin mingeid kaadreid töödelda. All on tulemus näha, suht kesine, kiirustasin liiast.

kondiga

Categories: film, video

Eesti haridussüsteem ei toeta riiki

15. juuli 2014 1 comment

Täna avaldas haridusministeerium teate, et “Aasta esimese viie kuu seisuga oli omavalitsuste raamatupidamisandmetel õpetajate keskmine brutopalk täistööaja arvestuses 966 eurot“. See tuletas mulle meelde Berliiniskäigul toimunud vestluse ühe matemaatikaõpetajaga.

Meil tuli juttu Saksamaa õpetajate palgasüsteemist. Keskealine meesõpetaja rääkis, et temal on õpetajana eluagne tööleping. Et siis kui Saksamaa ühendati, otsustati, et riigi seisukohalt on kõige olulisem valdkond haridus. Et õpetajatel peaksid olema sellised palgad, mis neis rahulolematust ei tekitaks. Õpetaja saab palka riigilt (omavalitsuselt vms) ja kui palga maksja on kooner, väljendub õpetaja rahulolematus jutus, mida ta õpilastele räägib. Kui lastele jääb koolis mulje, et nad õpivad kehvas riigis, on see riigile tuleviku seisukohalt ohtlik.

Õpetajate turvalisustunde alus on eluaegsed lepingud, millega kaasneb ka kõrgem palk kui algajal õpetajal. Neid lepinguid ei saa kohe, vaid peale mingi arvu aastaid koolis õpetanuna. See matemaatikaõpetaja ütles, et tema ja noorukese hispaaniakeele õpetaja palgavahe on tuhat eurot. Mina ajasin selle lause peale silmad suureks ja ütlesin, et Eestis ongi õpetaja palk umbes tuhat eurot. Nüüd selgub, et ma hindasin meie õpetajate palka tegelikust kõrgemaks. Kuid minu lause peale hakkas sakslasel piinlik. Umbes nagu heal inimesel tekib ebamugavustunne, kui ta avastab, et tavaline inimene, kellega ta just kohtus, on tegelikult juba nädal aega näljas, kuna tal pole raha. Õpetaja ütles mulle oma palganumbri ka, aga mul on numbrite peale kehv mälu ja see summa tundus haigelt suur. Umbes nagu 3800 eurot kuus. Ja hinnad on meil poodides sarnased.

Nojah, paljud teavad, et saksa haridussüsteem üldiselt on kehvavõitu, kuna lapsed jaotatakse juba varateismelise eas lollideks ja edasijõudvateks ja need lollid määrab haridussüsteem igaveseks madala haridusega inimesteks. Samuti pidavat neil veel igas liidumaas omaette haridusseadused-korraldus olema. Ühesõnaga: kummaline ja keeruline süsteem, aga vähemalt õpetajatele on tugev seljatagune loodud. Mäletate – umbes 100 aastat tagasi räägiti ka Eestis, et õpetaja on maa sool. Nüüdseks on õpetaja ja soola ühendus hetkes, kus ta hakkab higistama, kui oma pangaarvet vaatab.

Seoses nende eluaegsete lepingutega meenus mulle veel teinegi hiljutine “tore” muudatus meie haridussüsteemis, kus ülikooli professoritel võeti ära tähtajatud lepingud ja nüüd peavad nad iga mingi aja tagant uuesti kandideerima. Kas meil on tõesti nii palju professoreid, kes tahavad selle näruse palga eest ennast alandada lasta? Vaevalt küll, skandinaavia ja teiste arenenud riikide ülikoolidel pole midagi selle vastu kui nad sinna lähevad. Ega Eesti riigil ka selle vastu midagi pole.

PS! Berliini koolis, kus ma õpetajate peol käisin, oli meesõpetajaid pisut rohkem kui naisõpetajaid.

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool

Töötamise register

7. juuli 2014 Lisa kommentaar

Alates 1. juulist 2014 tekkis ettevõtjatele uus põnev ülesanne – täita töötamise registris andmed oma töötajate kohta. Tänu seadusmuudatusele lõikavad juba mitmeid kuid erinevad koolitusfirmad läbi koolituste organiseerimise meeletuid kasumeid. Ma ei kujuta ette mida nad seal koolitusel räägivad! Õpetavad inimesi arvutit kasutama või niisama lobisevad ja teevad tähtsat nägu, sest tegelikult pole seal midagi õpetada. Kohe räägin, miks.

Kuna ma eelmisel nädalal puhkasin ja tegelikult lõin ma juba varem ka mitu nädalat niisama lulli, sest nii tundus tore, siis täna otsustasin asjalikuks hakata. Tegin parasjagu oma arveid, kui postkasti tuli e-mail, et kavala nimega firma “Stokmann Koolitus” pakub 75 eurtsi eest koolitust töötajate registri täitmise kohta. E-malis oli pikk nimekiri nendest, kes võiksid olla koolituse sihtgrupiks, aga polnud lisatud, et inimene peaks arvutivõhik olema :D “Kutsume Teid väga heale praktilisele koolitusele” – kirjutasid nad, nagu üritaksid lastaialast veenda. See-eest oli lektori kohta kirjas: “Rohtla Law Office partner / jurist, endine, Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni juhataja”. Mmm, kõlab soliidselt. Igatahes suudab ta 4 tundi mittemillestki rääkida.

Kuidas käib tolle töötajate registri täitmine. Peamiselt vaatluse teel. Logid end maksuameti lehele  oma firma alt sisse ja otsid ülevalt sinisest menüüst ülesse pealkirja “töötamise register”, avad selle ja vaatad, kas kõik su töötajad on kirjas. Sisuliselt on töötajate registri näol tegemist haigekassasse registreerimise mugavamaks muutmisega. Vanasti oli nii, et selleks, et töötajal kehtiks haiguskindlustus, tuli minna eesti.ee hullult keeruliseks aetud leheküljele ja sealt kuidagi sai väga halvasti kujundatud lehele, kuhu märkida töötajate andmeid. Või minna nende kontorisse ja rääkida seal teenindajaga, kes sinu eest tabeli ära täidab. Nüüd on seesama register maksuameti lehel. Need ettevõtted, kelle töötajatele juba oli haigekassas registreerimine ära tehtud, ei pea enam midagi tegema, sest kõik andmed on juba olemas. Need, kel on keegi puudu, täidavad ära etteantud lüngad äärmiselt lihtsalt kujundatud maksuameti lehel ja korras. Ausalt, nii lihtne ongi. Minge vaadake ise, kui ei usu. Mida sellest 4 tundi 75 euro eest rääkida, jääb mulle arusaamatuks. Kui soovite võite mulle selle postituse eest ülekande teha. Ükskõik kui suure. Arveldusarvet peate eraldi küsima :P

Link maksuameti selgituste lehele.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 30 other followers