Category Archives: psühholoogia

Kuidas lapse kasvatusstiil mõjutab tema suhteid täiskasvanuna

Kõik on kuulnud teooriaid, kuidas lapse esimesed eluaastad mõjutavad tervet tema tulevast elu. Esoteerikud leiavad, et tegemist on suguvõsa needusega ja kui piisavalt küünlaid põletada või inimese energeetika ümber mängida, saab küsimus lahendatud. Mulle meeldib nõidu uskuda, kuid mõnedele küsimustele on ka teadlased juba vastuseid leidnud ja seepärast usun ma suhete teemal pigem psühholooge kui suguvõsa needust. Kuigi suguvõsa needus on suhteliselt õige sõnastus, kuna tegemist on käitumisega, mida lapsed õpivad oma vanematelt, kuid ringist välja murdmiseks on küünlast vähe abi.

Eelmisel nädalal sain ma kokku ühe oma sõbrannaga, kes on 20 aastat psühholoogiat praktiseerinud ja temaga vestluse käigus jõudsime teooriani, mis seob lapsepõlve kasvatusstiili sellega, kuidas inimene endale täiskasvanuna suhteid leiab ja kuidas ta erinevates suhteprobleemides reageerib. Tegemist on Ameerika psühholoogi Mary Ainsworthi “Attachment” 3-tüübi teooriaga aastast 1978, neljanda tüübi lisas Mary kolleeg Mary Main 1990. aastal, hiljem on sama teemaga veel hulk tüüpe tegelenud. Eesti keeles kõlab see teooria kui kiindumisteooria, kuigi minu arvates on “attachment” kergem sõna kui “kiindumus”, aga “seotus” kõlab kuidagi valesti ja ma pole siin, et eestikeelset psühholoogia sõnavara täiustada. Ma kopeerin sealt artiklist natuke ja lisan juurde mõtteid ja täpsustusi, mis ma veel netist leidsin.

Turvaline kiindumus
Turvaline suhe tekib lapsevanemal lapsega siis, kui vanem on lapse mure lahendamiseks emotsionaalselt ja päriselt olemas ja vastab tema probleemidele adekvaatselt – ta ei eita, ignoreeri ega karista last, kui lapsel on probleem. Lapsevanem oskab nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone täiskasvanulikult  väljendada. Tüüpilised halvad emotsiooniväljendused:
ära nuta, sellest pole midagi;
ära nuta, ole vait;
oo-mai-gaad, nii palju verd!

Kui turvaliselt kasvatatud laps saab täiskasvanuks, siis ta on nõus väidetega: “mul on teistega enamvähem lihtne emotsionaalselt lähedaseks saada; mul pole probleeme, kui ma sõltun teisest inimesest, või tema sõltub minust; ma ei karda kui olen üksinda või teised mind ei aktsepteeri.” Turvalise kiindumusega inimesed on rahul oma suhetega teiste inimestega.

Vältiv kiindumus
Vältiv kasvatusstiil on vanematel, kel pole oma laste kasvatamiseks aega või neil on aega, aga nad ei pööra lapse muredele-rõõmudele piisavalt tähelepanu. Kui laps nutab, nad ei lohuta vaid ignoreerivad või naeruvääristavad. Nad arvavad, et lapsevanema peamine kohustus on olla lapsele õpetaja, aga jätavad emotsionaalsed vajadused tähelepanuta. Selliselt kasvatatud lapsed ei nuta, kui neis vanematest eraldada ja ei näita erilisi emotsioone, kui vanemad välja ilmuvad. Nad ei reageeri eriti ka siis, kui vanematel on viha või mure.

Vältiva kasvatustiiliga lastest kasvavad täiskasvanud, kes on väliselt rahul, kui neil pole emotsionaalselt siduvaid suhteid, neile meeldib olla sõltumatu ja iseseisev. Nad oskavad oma tundeid hästi varjata. Neile on nende vajadused olulisemad kui partneri vajadused. Nad fokuseerivad end positiivsele ja arvavad, et nende lapsepõlv oli väga tore või normaalne. Neile meeldivad faktid. Kui teistel on tugevad emotsioonid, nad eralduvad või lahkuvad.

Ärev kiindumus
Ärev kiindumus kujuneb välja lastel, kelle vanemad käituvad üks kord nii ja teine kord naa. Kord nad vastavad lapse probleemile, kord saadavad nad pikalt või pole üldse kohal. Laps ei tea kunagi millise vastuse ta saab ja see muudab lapse ebakindlaks. Vanemad on ka ise ebakindlad ja otsivad teistelt kinnitust, kas kõik on ikka õigesti. Vanematevaheline suhe on kahtlane ja ebakindel. Tihti otsib lapsevanem, et laps rahuldaks tema vajadusi, mitte vastupidi. Ärevad lapsed kasutavad tugevaid negatiivseid emotsioone, et oma vanematelt tähelepanu saada. Või laps loodab, et kui ta teeb nagu lapsevanem tahab, siis ta saab soovitud tähelepanu.

Selliselt kasvatatud lapsed muutuvad täiskasvanuna samuti ärevateks, kes klammerduvad liigselt, on meeleheitel ja kasutavad oma probleemide väljendamiseks  üliemotsionaalset käitumisviisi (kui sa mind ei armasta, siis…). Ta võib ette kujutada, et on rüütel valgel hobusel, kes päästab oma partneri kurja lohe käest. Nad ei saa tihtipeale aru, et mida nad tegema peaks, et tõelist armastust leida.

Desorienteeritud või ka hirmunud kiindumus
Viimane kategooria on eriti kehvade perekondade näide. Nende, kus last koheldakse vägivaldselt ja lapse murele regeeritakse löömise, hirmutamisega. Last võidakse nii kaua peksta, kuni ta enam ei nuta. Hiljem lapsevanem vabandab lapse eest, aga järgmine kord reageerib jälle vägivallaga.

Selliselt kasvatatud lapsed kardavad suhteid ja üldjuhul ei leiagi neid niikaua kuni lapsepõlve traumast tervemaks pole saanud.

f1_medium10

Nüüd panin ma, nii hästi kui õnnestus, kirja need neli erinevat stiili. Ma loodan, et mu lugejad teavad, et ma ei ole psühholoog ja seepärast võisin ma ka kogemata mõne vea sisse teha, aga enam-vähem võiks see klappida. Ma olen selle teemaga vähem kui nädal tegelenud ja tahtsin enda jaoks põhiasjad üles kirjutada. Kui keegi enda või oma lapsevanema kasvatusstiili üles leidis, siis on ju tore, aga mida edasi teha? Otsisin jutu juurde pilti ja leidsin selle tabeli, mida ülevalpool näete. See pärineb siit artiklist. Sellel pildil on näidatud milline külg kellelgi parandamist vajab. Kas liigne sõltuvus või liigne eemale hoidmine. Kes loodab nõidadele, kes iseendale ja kellel on kõik, enda teada, kõigeparemas korras.

Advertisements

Donatella Versacet tunnete, ehk kuidas suur raha koledaks teeb

Naljakas, et viimase paari päeva jooksul olen ma pidanud mitu korda Donatella Versace peale mõtlema. Ei, ma ei ole prada-gucci-versace haigeks jäänud. Selle tarbeks on juba lapsepõlves teatud eelduseid vaja. Hoopis teisel põhjusel. Nimelt on Donatella Versace muarust parim näide, mida on võimalik rahaga teha, kui oma loomuliku välimusega leppida ei suuda – hankida endale botoxinägu. Jätka lugemist

Koera-inimesed on lõbusamad

Ma olen pikemat aega püüdnud enda jaoks välja mõelda, millised on koera- ja kassiinimeste erinevused. Täna käisin naabrimehe koeraga jalutamas ja jõudsin otsusele, et kui ma vanasti olin kindlasti koera-inimene, siis nüüdseks on minust kassi-inimene saanud. Tegelikult mulle meeldivad igasugused loomad ja endal on mul kodus ainult viirpapagoid olnud. Kuid ikkagi tahtsin ma nüüd veel rohkem aru saada, mis vahe on koera- ja kassipidajatel ja googeldasin. Jätka lugemist

Hirm ja eneseusaldus

Täna andis laps mulle väga hea põhjuse, miks tekib inimesel kõrgusekartus – seepärast, et kui seista kõrgemal kohal, siis keha valmistub alla hüppamiseks ja see tekitab hirmu. Nii saab lihtsalt öelda, kuid ma mõtlesin veel edasi ja leidsin enda arvates päris hea põhjenduse. Isegi parema, kui selles Psühholoogia-ajakirja artiklis.

Igatahes käis mul ema külas ja ma sain teada, et tema kardab veel rohkem kõrgust kui mina. Me jalutasime jalakäijate sillal, mis läheb üle kanali Lasnamäele ja ma kutsusin teda serva juurde, et paremini linna näeks ja tema ütles, et ei julge serva juurde tulla. Sillal on kõrged tugevast metallist servad, ma küll ei kartnud midagi. Jätka lugemist

Inimeste iseloomu teadasaamise kiirvariant

Sõbranna mees tegi mu jalgrattale üle mitme aasta hoolduse ja nüüd on mu vana romu nagu uus täkk ja ma saan temaga rõõmsalt kümme kilti nii vändata, et ära ei väsi, aga märjaks lähen küll. Eriti sellise soojaga nagu sel nädalal. Õnneks mu sõbrad umbes kümneka kaugusel elavadki. Äkki ma sellepärast polegi bloginud, et rattaga linnas ringi kimada on vahvam. Väntad vastu tuult ja kujutad ette kuidas rasv moondub lihasteks. Jätka lugemist

Kuidas mitte haiget saada

Nüüd on Aegnast pea nädal möödas ja mul on tunne, et ma sain siis targemaks ja protsess veel jätkub. Mu tuttav munk oli noorena psühholoog-terapeut, ta õppis alguses seda. Kuna aga psühholoogias puuduvad paljudele küsimustele vastused, läks ta neid otsima budismist. Ma ei tea, kummast ta täpselt mu küsimusele vastuse leidis, aga kui ma küsisin ta käest, et mida teha, et teiste poolt öeldud “õiglane” kriitika haiget ei teeks, vastas ta ilma mõtlemata: “Tuleb lõpetada teiste kritiseerimine ja siis ei saa sa ise ka enam haiget.” See vastus tundus tol hetkel kuidagi nii õige, et ma olen juba pea nädal  järele mõelnud ja endale omaselt püüdnud kontrollida, mida ma teistest mõtlen, et juba eos halbadel mõtetel sabast kinni saaks ja neid julmalt tappa võiks. Jätka lugemist

Hapu näoga naised

Ma ei tea, kas mu lugejad teavad sellist meest nagu Ramlov. Igatahes mina tean, kuna ta kuulub mu tuttavate ringi. Teine võimalus tema tundmiseks on läbi taro kaartide, kuna ta paneb neid ja ka õpetab panema, on vist  ka raamatuid sel teemal kirjutanud. Aga mul ei olnud plaanis täna kirjutada temast, vaid hoopis sellest, mida ta FB-s kirjutas. Blogi on hea koht, kuhu saab asju kirjutada ja pärast on neid lihtne ülesse leida. Jätka lugemist