Nädalalõpu magustoit – Sidrunikreem

Tundub, et lapsele on mingi kevadväsimus peale tulnud. Otseselt haige ta nagu ei oleks, aga pidevalt jube väsinud. Võimalik, et haigus luurab nurga taga oodates hetke, millal kaela karata. Igatahes tahtsin ma oma kiisupojukest kaitsva emana midagi ette võtta ja küsisin teismeliselt, et kas ta on nõus sidrunit sööma. Ta ei olnud nõus. No mida siis teha, et C-vitamiin seedekulglasse sisestada? Ja mulle meenus, et kunagi ammu-ammu oskasin ma teha sidrunikreemi, mis nõudis küll pisikest pingutust, aga maitses imehästi.

Tänapäevase inimesena üritasin kõigepealt retsepti internetist leida, aga ükski ei tundunud õige. Siis võtsin riiulist oma teise parima toidutegemise abimehe: 1974. aasta välja antud “Valik toiduretsepte” Eesmaa, Küüsvek, Masso. Ja seal ta oligi – sidrunikreem. Kõigepealt tundus, et äkki ma ikka ei saa hakkama, sest ma pole juba väga ammu midagi želatiiniga teinud ja munade kuumas kloppimine kõlas ka hirmutavalt, aga ma sain kõigega lihtsalt toime ja ajakulu oli ka normaalne (alla 30 minuti on minu jaoks normaalne).

Ma mäletan, et vanasti oli mul probleem, et tarretise kõvaks ajamiseks läks palju aega, terve öö vähemalt. Ma ei tea, kas tänapäeva želatiin on parem kui 20 aastat tagasi, aga minu kreem omandas külmkapis juba paari tunniga eeskujuliku konsistentsi. Kuna see ei ole mingi minu enda väljamõeldud retsept, siis ma võin seda mõõdutundetult ja taevani kiita. Ma valmistasin seda kreemi vist viimati siis, kui ma keskkoolis käisin ja mu laps pole kunagi sidrunikreemi saanud. Ta ütles esimese ampsu peale, et see on nii hea, et ta tahaks nutta. Ausõna, on jah! Ja nüüd retsept ja tegemisõpetus.

Sidrunikreem. Pildistatud hämaras toas telefoniga.

Sidrunikreem. Pildistatud hämaras toas telefoniga.

Sidrunikreem
1 sidruni mahl ja riivitud kollane koor
2 muna
100 grammi suhkrut
2-3 tl (8 g) želatiini
2 sl vett (ma panin tsut rohkem, see on želatiini jaoks)
1/4 liitrit vahukoort

Sellest kogusest tuli 4 sellist õunakest, nagu pildil ehk jube vähe.

Riivi pestud sidrunilt peene riiviga kollane koor ja pigista välja kogu mahl. Võta želattin ja pane see mingisse kuuma kannatavasse nõusse külma veega vähemalt 5 minutiks paisuma. Aja suuremas potis vesi keema. Hoia paisunud želatiini nõud selles keevas vees nii kaua, et želatiin ära sulaks, tõsta želatiin oma aega ootama. Võta mingi väiksem pott, mis suurde keeva veega potti mahub ja pane sinna sisse suhkur ja munad. Hakka neid selles teise veepotti panduna soojas vahustama. Sega aeglaselt munade juurde sulanud želatiin ja sidrunimahl -koorega. Võta vahustatud muna-sidrunisegu pliidilt ja pane jahtuma. (Potis on selline ühtlane kollane mass, kus pole suhkru- ega muid tükke). Võta vahukoor ja aja tugevasse vahtu (ma lisasin tsuti suhkrut ja vaniljesuhkrut ka). Sega vahukoor peaaegu mahajahtunud munasegusse. Kalla kogu värk magustoidunõudesse ja pane külmkappi. Oota paar tundi, kaunista ülejäänud vahukoorega ja naudi!

Kuidas ratsa rikkaks saada

Hoiatus! Kui sa usud, et kõik, mis pole silmale nähtav, ei eksisteeri, ära edasi loe!

Eelmises postituses kirjutasin kuidas ma sel nädalal aktiivselt Feng shuiga tegelema hakkasin. Esmaspäevases Naabriplika seebis (mul telekas lihtsalt mängis, ma ei ole seda seepi jälginud) mingi naine läks oma eksile külla ja kukkus fengshuitama ja ma tahtsin ka. Feng shui oli iidsel ajal hiina filosoofia, aga lääne inimene on seda endale sobivaks kujundanud ja praktilisi huvisid teenima pannud. Ka normaalne põhjamaa inimene mõtleb ikka kõigepealt kuidas rikkaks saada, mitte kahtlastele mõõtmatutele väärtustele, mida naiivitarid jäävadki püüdma. Enamus neti feng shui lehekülgi õpetab kuidas Feng shuid rahateenimise raske vankri ette rakendada. Kuigi enamuse oma elust olen ma hariduse ja armastuse tagaajamisele kulutanud, on elu mind õpetanud, et raha kokkuajamine on palju kergem tegevus ja nii proovisingi kõigepealt rahameelitamise trikke. Ja need töötasid. Kohe. Järgmisel päeval. Ausõna!

Mida ma tegin? Lugesin seda eestikeelset lehte ja täpselt nii tegingi nagu seal kirjas. Õnneks olid mul kõik vajaminevad vidinad olemas. Kui seista välisuksel ja vaadata oma korterit (need kellel on maja, neile ma küll ei viitsi rikkakssaamist õpetama hakata), siis kõige tagumine vasakpoolne nurk on rikkuse kohalemeelitamise nurk. Mul asub see köögis aknalaual. Mul oli seal enne ilus suur aaloe, kuid aaloe pole rahalill. Rahalillel on ümmarguse kujuga lehed. Kuna mul on kõik aknalaulad lilli täis, siis kasvas mul magamistoas ka tüüpiline rahalill – eestikeelse nimega Ahvileivapuu. Tuntakse kahte tüüpilist rahalille: Crassula Ovata (ahvileivapuu, portulak-turdleht) ja Pachira Aquatica (õnnekastan, metsik kakaopuu). Mõlemat kutsutakse inglise keeles ka rahapuudeks, kuigi teisel on täiesti piklikud lehed, ma ei tea mis seal raha peaks meenutama. Talvetüdruk õpetas, et keera mündid punasesse paberisse ja pane lillepoti alla. Ma ei viitsinud rohkem midagi jamada – otsisin oma mündikogust välja erinevate riikide kehtivaid ja kasutuselt kadunud münte, keerasin need punasesse paberisse ja panin ahvileivapuu poti alla. Tehtud!

Veel oli köögi aknalauale vaja draakonit. Draakoniga on mul ka hästi. Draakon elas elutoa raamaturiiulis. Kunagi lapsele ostsime – nii nummi loomake! Viisin draakoni lillepottide juurde (kuna alpikannil on ka väga ümmargused lehed, viisin selle ka kööki). Laps järgmine päev küsis, et miks draakon sinna lendas. Ma enam ei mäleta, kas ma rääkisin talle midagi või mitte, sest mu teismeline peab mind selle feng shui pärast napakaks.

Minu sinine draakon. Teoreetiliselt peaks roheline olema, aga mul rohelist ei olnud.

Minu sinine draakon. Teoreetiliselt peaks roheline olema, aga mul rohelist ei olnud. Ma terve oma rahanurga pilti ei pane, aga see on väga nummi. Hoopis kaunim kui vanasti too aaloe üksinda.

Kui inimesel pole üldse mingit usku mütoloogiasse, siis on tema jaoks ju täiesti ükstaspuha, millisel aknalaual on milline lill ja kas draakon on elutoas või köögis. Täiesti süütu tegevus on paigutada lilli ja loomi vastavalt mingile mütoloogiale. Minu lilleliigutamine ei muutnud mind halvemaks inimeseks ja kui keegi ratsionalist midagi arvab, siis usub ju hoopis tema, et mütoloogilised asjad muudavad inimesi rumalamaks või targemaks.

Kuid ega raha ikka lihtsalt aknast sisse ka ei lenda. Ma olen alati pidanud natuke tööd ka tegema. Peamiselt teenin ma raha raamatupidamisega, aga kuna loomingulist raamatupidamist ei vaadata alati hea pilguga, tegelen oma õrnema külje arendamise eesmärgil vanade fotode restaureerimisega. Mul on kodulehekülg ka ja aegajalt inimesed kirjutavad ja helistavad, et fotosid tuua. Kuid kuna ma muud reklaami pole teinud, siis neid soovijad eriti palju pole. Sel aastal pole ühtegi olnud ja tavaliselt ongi umbes üks soovija paari kuu peale.

Oma rahameelitamise nurga sain ma valmis esmaspäeva õhtul ja teisipäeva lõuna ajaks olin ma saanud ühe telefonikõne kliendilt, kes tahtis pilte restaureerida (tänaseks mul pildid juba valmis ka) ja ühe e-maili teiselt potentsiaalselt vana foto kliendilt, kellega kohtun esmaspäeval. Muidugi võib see kokkusattumus olla, aga miks ma ei või maagiasse uskuda? Eriti kui maagia on positiivne. Positiivsetesse asjadesse uskumine ei tee kellelegi kahju. Teiste inimeste rumalateks pidamine vihjab uskuja kehvale iseloomule ja alaväärsuskompleksidele.

Mul on üks kummaline lugu veel, kuidas feng shui on mu elu mõjutanud. See juhtus mu ühes eelmises üürikas, kus ma seina ära värvisin ja feng shuist midagi ei teadnud. Kuid mis selle tulemusena juhtus, kirjutan juba mingi teine kord.

Edasi esoteerika lainel – feng shui

Eelmine postitus ei teeninud ühtegi kommentaari. Huvitav, kas mu lugejad peavad nõmedaks poolvääriskive või kummalise välimusega isetehtud kõrvarõngaid ja viisakusest ei tahtnud öelda, et nüüd panin küll täiega võssa? Mmm, ei tea. Kuid mul jätkub matk esoteerikalainel. Sel korral on süüdi telekas. Eelmisel korral, kui ma feng shuid uurisin, sai samuti saatuslikuks telekast kuuldud lause, mis jutustas suhete nurgast. Siis ma otsisin seda nurka oma magamistoast.

Igatahes mainis esmaspäeval telekas keegi poole sõnaga jällegi feng shuid ja mulle meenus, et eelmisel korral jäi mul see korteri hiinastamine pooleli. Kuna eelmisel korral tegelesin ainult magamistoaga, siis nüüd tahtsin ka mujal korteris midagi muuta. Nagu mulle kohane asusin kohe tegutsema. Ma ei ole väga korralik kasutusmanuaalide lugeja, mulle meeldib tegutseda, mitte juhendeid sirvida. Jaa-jah, ma tean, et idamaades pole kombeks joosta. Muideks, ma kavatsen selle postituse teha feng shui ratsionaalsest poolest, mitte sümbolismist, mis noortele matemaatikahuvilistele arusaamatuks jääb.

Feng shui on suures osas väga ratsionaalne korteri sättimise õpetus. Kui kellelgi on  komme koguda tagavaraks igasuguseid toredaid vidinaid, mis talle elu jooksul kätte satuvad, võib ta feng shui unustada, sest ta ei ole idamaiseks kodukujunduseks võimeline. Feng shui ei kannata mittemingisugust ebavajalikku vana träna. Ei seda, mis on nähtaval, ega seda, mis on kuskile kavalalt ära peidetud. Sama juttu räägivad ka erinevad psühholoogid – kui sa kannad kaasas vanade asjade koormat, on raske edasi liikuda. Jah, ega paljud inimesed ei tahagi kuskile edasi liikuda ja neile meeldib vanades mälestustes nostalgitseda, kuid see pole minu tassike teed.

Ainuüksi oma magamistoa ülevaatamise tulemusena sain ma mitu kotitäit ebavajalikke asju, mis ma kas ära müüsin või ära viskasin. Näiteks oli mul riidekapi peal palju toredaid asju, mida ma võisin voodist vaadates imetleda. Feng shui ütleb, et kui sa oma kodus kuskil istud, lamad, seisad, siis sulle peab avanema meeldiv vaatepilt, mitte vanakraamiladu. Feng sui jaoks on olulised ka tühjad voodialused ja lõpuni avanevad uksed. Kas teie kodu kõik uksed avanevad takistusteta? Vana maja ustega on üks igavane jama, aga mul oli ka terve hulk erinevaid ebavajalikke asju. Magamistoa ukse taga. Näiteks.

Mu teine omapärane harrastus on seintele igasuguseid pilte riputada. Elutoas ja magamistoas on hästi, seal on mul ainult päris kunst, aga esikus on mul pikad seinad ja ma olen sinna igasugust träni korjanud. Näiteks on mul nõukaaegne seinale riputatav eestikeelne õpetus kuidas neutraliseerida keemiarelva vms. Tsiviilkaitseks kutsuti. Ma arvasin, et see on selline tore asi, mida vaadata ja itsitada. “Ausalt? Miks?” Küsisin ma endalt nüüd pisut täiskasvanulikuma häälega ja sain aru, et mul ei ole vastust. Korjasin seinalt ära üle poolte piltidest, sest ma ei osanud vastata, miks nad peaksid seal rippuma.

Mul on esiku seinal ka koht, kus mul on lapsega koos tehtud fotod. Oma rõõmuks leidsin, et olin need täpselt õigesse kohta riputanud, sinna kus peavadki perepildid olema. Kuid mingis koledas edevusehoos olin sinna riputanud ka pilte, kus ma ennast üksinda hästi tundsin. Kunagi keegi isegi küsis, et miks mul on seinal enda pildid. Tol korral ma ei arvanud, et olen imelik, kuid nüüd jõudis sõnum kohale. Kuna ma saan kodus fotosid printida, vahetasin kohe enda pildid perepiltide vastu.

Nüüd tuleb natuke esoteerilisemat juttu ka. Nimelt avastasin ma kogu korterit pagua kaardi järgi uurides paar ebameeldivat tõsiasja. Esiteks asub suhete ja abielu tsoon lapse toas. Loomulikult on ta jube skeptik igasuguse huugu-muugu vastu ja teiseks on ta veel hullem skeptik koristamise suhtes. Meie suhete nurgas on samahästi kui kakahunnik. Teatasin lapsele kurba tõsiasja ja see jättis teda täiesti külmaks. Põlgus on külm, eksole? Ma nüüd ei teagi, kuidas ma toa nurga roosaga dekoreerida saan, kui ta vihkab roosat värvi :D

Teine haige tõsiasi on see, et minu teadmiste ja tarkuse tsoonis asub ka naabri peldik. Et kas see peaks seletama, miks mul esoteerika vastu huvi on tekkinud, või on mõni vähem valus seletus ka :P

Ma ei tea, kas kedagi huvitaks, et ma kirjutaks on muudest feng shui avastustest veel või mitte? Igatahes panen ma siia alla feng shui müütilised tegelased, kelle kohta ma ka juba ühte koma teist tean.

Kuidas armastust ligi tõmmata ja suva traadist kõrvakaid teha

Täna on Õhtulehes jutt Evelin Ilvese imettegevast käevõrust. Kõik inimesed, kes usuvad, et palja füüsika ja keemiga maailma seletada ei saa, teavad et roosa kvarts on ilus kivike, mis muuhulgas “eemaldab õrnalt kogu negatiivse energia, asendades selle armastavate võngetega, ja see on suurepärane just keskeakriisi puhul!” Kui nüüd keegi leidis, et viimane lause oli hüsteeriliselt naljakas, ei tohiks ta edasi lugeda. Kuna mul on enesehinnanguga korras (võimalik, et pisut on liiga kõrge), võin ma endale lubada igasugu esoteerikasse uskumist ja nii olen ma juba pool aastat mõelnud, et mulle oleks hädasti natuke roosat kvartsi tarvis.

kividVot ja teisipäeval jalutasin ma mööda Tartu maanteed Stockmanni ristmikult Keskturu poole, lugesin erinevaid poodide silte, kuni jäi silma pood, kus müüakse pärleid: Kuukivi helmepood. Tartu maanteel on üks helmepood veel, aga sinna pole mul sisenemishuvi tekkinud. Nüüd aga astusin sisse ja leidsin oma roosa kvartsi kohe ülesse. Kuna ma ehetest kannan peamiselt kõrvarõngaid, otsustasin neist kõrvarõngad teha, aga roosa üksi tundus igav. Vaatasin ringi ja leidsin mingi rohelise kivi, millest ma varem kuulnud polnud, aga ta oli väga kena. Hiljem selgus, et see on roheline aventuriin, mille mõju on sarnane roosale kvartsile ja kahekesi koos aitavad nad leida hingesugulast. Jee!

Ostsin kokku neli kivi, mõlemat kaks, aga kodus selgus, et ma ei oska endale meeldivat kõrvakat kahest kivist teha, kuid neljast oskan. Läksin poodi tagasi. Nüüd vaatasin pikemalt ringi ja leidsin, et olen senini totaalses pimeduses kobanud. Te ei kujuta ette, mida seal poes kõike müüakse! Seal on niisugune valik igasuguseid vidinaid, millest võib ise ehteid teha, et ma mul hakkas pea ringi käima. Õnneks ma suutsin end tagasi hoida, kuna ma eelmisel päeval juba kogesin, et ehete tegemise juures on vaja kõigepealt loomingulisust ja teiseks sobivaid tööriistu. Ainult lahedad vidinad ei lähe ise kokku ja kui lähevadki, ei pruugi nad omavahel sobida. Ostsin oma pärlid ära, vormistasin neist tamiili abil kõrvarõngad, mida näeb ülemisel pildil ja hakkasin juutuubitama.

napits

Minu töövahendid. Roosaga näpitsad on uued. Ümarviil ja mustad näpitsad olid mul varem olemas.

Juutuubist sain järgmise inspiratsioonilaengu ja jõudsin otsusele, et mul on vaja erinevaid traadi töötlemise näpitstange. See video on kõiges süüdi. Vot ja eilne päev kuluski mul kõigepealt espakis tange takseerides ja hiljem uusi kõrvarõngaid tehes. Loomulikult pidin ma end ka tööriista poes tagasi hoidma, sest seal müüdi nii ilusat traati ja kette! Ma teadsin, et mul on kodus traati. Ma viskasin aasta alguses kalendri ära ja see oli traadiköites, mille ma eemaldasin, kuna ta ei sobinud paberi prügikasti. Kuna traati läheb ikka tarvis, panin ta oma aega ootama ja eile oligi tema pidupäev, mil ma temast kõrvakad tegin. Kõigepealt vormistasin selle ringikese, mis otsas ripub. Järgmisena tegin ümarviili abil tolle vedrulaadse ülemise osa.

Kuna traat oli värvitud valge värviga, mis töötlemise käigus maha tuli, värvisin kõrvakad küünelakiga üle. Punase ja mustaga, et segasem oleks. Ma ise olen nii rahul! Neid traate millega kõrvakad kõrva külge lähevad, ei pea ise tegema, neid saab 36 senti 10 tükki sealt helmepoest. Nüüd ma vaatan kriitilise pilguga kõik oma kõrvakad üle ja enam igavat masstoodangut ei kanna! Mul on mingeid mõtteid ka muude ehete kohta ja juutuub kindlasti aitab mul neid realiseerida. Käsitöö on vahva, proovige ka!

Pisut udune selfi uute kõrvakatega

Pisut udune selfi uute kõrvakatega

rongad

Traat mille otsas on minu keeratud ringike

Traat mille otsas on minu keeratud ringike

Laiskadele ja paksudele

Tänaseks olen suitsvabana elanud neli ja pool kuud. Mul puudub igasugune huvi uuesti suitsetama hakata, sest võitlus kõigi nende tagajärgedega, mida suitsetamine on mu kehaga teinud, ei ole kergete killast. Ja ma isegi täpselt ei tea, mis mu sisemuses tolle pea kahekümne-aastase mürgitamisega on muutunud. Internet, kus on tavaliselt kõikide küsimuste vastused, nüüd ei aita, kuna arstid ei ole jälginud inimesi, kes suitsetavad ja sellest loobuvad, pilguga, et mis neis muutub. Pealegi on inimesed erinevad. Igatahes asun ma praegu tolle võitluse keskel, mis seondub seedimise korrastumisega. Või teistpidi väljendudes – üritan end mitte rasvarulliks õgida.

Eelmisel korral kui ma suitsetamisest kümme aastat tagasi loobusin, võtsin ma iga nädal kilo juurde ja kui kümme kilo täitus ja ma end enam kaaluda ei soovinud, hakkasin uuesti suitsetama. Nüüd lisandus mulle kolm kilo jaanuaris. Ilmselt vabanes seedimissüsteem kahe kuuga suuremast hulgast makku ja mujale kogunenud nikotiini- ja tahmakihist ning hakkas rumala hooga kõike head, mida ma suust sisse panin, tagavaraks koguma. Igaks juhuks saatis ka mu ajju signaali, et ma võiksin kogu aeg midagi head süüa, sest söömine on ainus töö, mis toidab. No ma ei saa ju oma sisemise nälginud naisega vaielda! Ma saan ainult natuke jälgida, et ta nisujahutooteid liialt ei tarbiks. Kommi ma ka ei osta, aga väga tahan. Aga  enesepiinamine on tervisele kahjulik, seega peaks ikka kommi ostma.

Nojah, mul on pidev võitlus sisemise nälginud naisega. Teine meetod rasvumisega võitlemisel näeb ette hulgaliselt kehalist liigutamist. Blogide lugemise tagajärjel jääb mulje, et kõik blogijad on mingid hullumeelsed tervisenatsid, kes enamuse oma ajast veedavad erinevates spordiasutustes. Mul puudub igasugune huvi end sportimisega higiseks aetud kehadega samas ruumis kujutleda. Merje blogist sain täna teada, et kuu aega eelmainitud nilbuse eest maksab 79 eurot. Teate, ma parema meelega loobun kõikidest magusatest asjadest, kui sellise raha haisvate kehade haistmiseks välja käiksin.

Pärast Merje blogi lugemist tuli ette Rentsi post, kuidas ta tegi 30 päeva väljakutse mediteerimise teemadel. Kuna Rents on minust liiga erinev, ei suuda ma ta pikki jutte lugeda, aga täna tuli mul tema postituse poole peal hea mõte – ma peaksin ka mingi 30 päeva asja tegema. Need on jube popid kõikidel teemadel. Foto-väljakutseid olen ma kaks korda teinud. Plankimise oma ma kunagi alustasin, aga see oli liiga igav, et iga päev teha. Lihtsalt mediteerimise järgi puudub mul hetkel vajadus, mul on enda alateadvuses sorkimiseks muud tehnikad. Kuid mis meenub teile, kui mainida korraga kahte sõna: mediteerimine ja enese füüsiline liigutamine? Jooga muidugi!

Panin googlisse otsingu “30 day yoga challenge” ja leidsingi mida vaja. Tegin esimese päeva juba ära ka enne kui blogima hakkasin. Julgen kõikidele laiskadele ja paksudele soovitada, saate ka oma keha ja hinge natuke liigutada. Ma ei ole kunagi otseselt joogat teinud, aga ma olen 10 aastat tagasi ja terve nooruse igasugu imelikes trennides käinud. Alustades stepptantsu ja lõpetades suvalise aeroobikaga. Jah, ma ei paindu enam nii hästi kui 20-aastasena, aga painduvus tekibki ainult painutamisega mitte diivanil vedelemise või jõutrenniga. Enamus neid harjutusi, mida esimeses korras tehti, olin ma varem erinevate trennide venituse osas teinud. Saab näha mitu päeva ma sel korral vastu pean, aga ma hetkel olen küll tahtmist täis. Loomulikult pean ma jätkama ka igapäevaseid jalutusretki, aga need on keha jaoks liiga ühekülgsed. Proovige teie ka! Esimesed 19 minutit siin:

Meeste masendus ja naiste siirus

Kui sõbrants eile helistas ja küsis, kas ma kirjanike majja mingile üritusele tahan, et Mudlum ja Mait Vaik on ka seal, ma kohe tahtsin. Kultuurset ajaviidet ei saa ju kunagi liiga palju olla. Lapsele ütlesin, et lähen mingile kirjandusüritusele ja loodan, et seal liiga palju luuletusi ei loeta.

“Miks sa luuletusi ei taha?”

“Luuletused on enamasti kole igavad,” vastasin. Jätka lugemist

Tõmme topsikute poole

Inimestel on igasuguseid kiikse ja salajasi armastusi. Kiiksud teevadki meid inimlikeks. Mõnikord on võõrastel neid raske mõista. Näiteks ma ei saa aru kuidas inimesed tunnevad tõmmet käekotte kokku osta ja neid imetleda. Mul ei teki käekotte vaadates mitte mingisugust tunnet. Enamus minu käekotte on ise õmmeldud. Suvel ostsin Berliinist ka ühe väikese ja praktilise õlarihmaga kotikese – kolm purki õlut mahub sisse ja keegi ei usu, et nii väike kott võib nii hea mahutuvusega olla! Aga, näe, on vot. Ilmselgelt ükski käekotisõltlane ei mõõda daami koti headust õllepurkide mahutuvusega :D Aga mul on kiiks, mida kotisõltlased ei pruugi mõista – mul on arusaamatult kirglik tõmme ilusate nõude poole. Jah, nõude. Suvaliseks otstarbeks mõeldud nõude. Jätka lugemist

Kas valimiskomisjoni esimees saab iseseisvalt otsustada, mida ta sedelitega teeb või ei tee?

Ma ei kavatse valimistulemusi kommenteerida, sest mul pole vähimat aimu, millist rohtu tarbivad need tüübid, kes näiteks Kristen Michalile ja teistele ämma raha tassijatele oma hääle andsid. Ma tahan hoopis valimistel toimuvast võimu kuritarvitamisest rääkida. Rikkumisest, millega sai hakkama Toomas Sepp. Tallinna Valimiskomisjoni esimehe Toomas Sepa ülestunnistust kuulsin esmalt valimistepäeva õhtul Tallinna Televisioonis ja nüüd on see olemas ka internetis.

Härra Sepp võttis endale ise vabaduse meediale rikutud sedeleid mitte avaldada, sest “Oma meelsuse avaldamiseks ning kandidaatide ja erakondade või riigikorralduse üle mõtete avaldamiseks on meil olemas piisavalt muid võimalusi erinevates meediakanalites,“ tõdes valimiskomisjoni esimees taolise sedelite rikkumise mõistetamatust.” Jätka lugemist

Kuidas ma poes käin ja mida ostan

Viimasel nädalal on erinevad inimesed kirjutanud mida nad toidupoest ostavad. Ma armastan ka päriselt kassajärjekorras vaadata mida teised letile laovad ja mõistada, kas nad elavad üksi või perega ja miks nad just selliseid valikuid on teinud. Blogijate puhul ma juba natuke tean millist elu ta elab ja kui sinna lisada veel toidupoe tšekk, siis on alastus peaaegu täielik. Mõtlesin, et võiks ka enda ostlemise sisu paljastada. Kümne aasta pärast endal ka hea lugeda. Praegu ma näiteks ei mäleta mida ma 10 aastat tagasi toidupoest ostsin. Jätka lugemist

By Manjana Posted in Asjad