Mõtlesin, et teen ühe täiesti teisest teemast postituse. Võin vist öelda ka, kus põhjustaja asub. Nimelt lugesin eile viitamise peale ühte Politseikolledži lõputööd pedofiilidest ja peale selle, et seal oli igasugu huvitavaid ja ka ärritavaid mõtteid, oli seal ka kohutaval hulgal kirjavigu. Eriti just kokku- ja lahkukirjutamises. Kuna see on kindlalt ka minu üks nõrgemaid külgi, siis mõtlesin, et otsin mingid olulised reeglid ülesse ja panen siia kirja. Äkki jäävad meelde või vähemalt on koht, kust mugav vaadata.
Nii – eesti kirjakeele teadmiste allikas asub EKI keelenõuande lehel. Kõikide reeglite siia ümberkirjutamine on rumal töö. Panen vaid mõned, mis hetkel olulisemad tunduvad.
Kõigepealt keelest endast. “Eesti keel” käib lahku, teab igaüks, aga “eestikeelne” (omadussõna) käib kokku. Ja mingi “e” lisamine pole ilus: ingliskeelne (kirjutada kokku), mitte „inglisekeelne”.
Omadussõnadega on üldse igavene tants ja trall. Ilmselt tuleb sealt lehelt üle vaatamas käia, sest ma küll üht ja üldist head reeglit ei leia.
See, et vahepeal on vabanetud sidekriipsust, seda ma tean. Ehk: Õige on kirjutada kolmekümne viie aastane (lahku) ~ 35aastane ~ 35-aastane. Aga näiteks Õige on Stalini-aegne, mitte „staliniaegne”.
Kui omadussõna koosneb kahest sõnast, siis läheb kokku, aga kui lisandub kolmas, lähevad kõik lahku.
sajandipikkune (kokku), vrd täiendiga mitme sajandi pikkune (lahku). See lisandi lisamine omadussõnale ongi üks tähtsamaid reegleid!
Nimisõnadega on umbes sama rida, mis omadussõnadegagi ja peamiselt kirjutatakse kahesõnalised nimisõnad kokku. Tuleb aga kolmas ja siis läheb lahku: eesti keele oskus (lahku) ja keeleoskus (kokku). Aga Sõna “emakeelepäev” kirjutatakse kokku, sest emakeel on konkreetne nimisõna, mitte ei tähista naisterahvale kuuluvat kehaosa. Ja üks oluline näide veel: Õige on kirjutada TÜ aastaaruanne (kokku), ent TÜ 2003. aasta aruanne.
Veel sõnu, mida tihti kasutatakse (eriti gripihooajal) Seebi liik on vedelseep (kokku).
punane sõstar (lahku), mustasõstrajook (kokku).
neljaviljapuder (kokku).
elav muusika (lahku).
vaba aja veetmise võimalused (kõik lahku).
neljatärnihotell (üks sõna).
Hinnatakse viiepallisüsteemis (kokku)
edasi-tagasilend (sidekriipsuga). Võib kirjutada nii ühe otsa pilet kui ka üheotsapilet
Baltimaad on kokku, Balti riigid on lahku, Läänemere maad (lahku).
Nende puhul vist kehtib reegel, et kui selle nimisõna ette võib ka muud omadussõna keevitada, läheb ta nimisõnast lahku, kui mitte, siis kokku. Aga äkki on mõni muu reegel hoopis?
Ja nüüd tegusõnadega mängimine.
Võib kirjutada nii kokku lepitud kord kui ka kokkulepitud kord.
Sõna tundmaõppimine kirjutatakse kokku.
Õige on suus sulav šokolaad (lahku).
Õige on kirjutada tagasihelistamine (kokku).
Õige on kirjutada lahku: tundma õppides.
Sõna ümberpaigutamine on kokku.
Noh, nüüd sai küll palju näiteid kirja pandud. Ega ma mingi kreisi keelepede pole, aga kui kooli lõputöös on liiga palju kirjavigu, siis ma lihtsalt hakkan selle hariduse ja lõputöö väärtuses kahlema. Huvitav, mitu kokku-lahku viga ma sellesse postitusse kokku kirjutasin?
Pilt pole postitusega seotud. Lihtsalt 1 ilus maja Uue Maailma linnajaos.
Manjana blogib 
EKIl on väga korralik Eesti keele käsiraamat, kust mina olen seni saanud peaaegu kõik vastused, mida mul selle keele puhul on vaja olnud (ka näiteks välismaalastele seletamise puhul).Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted on O38-O45. Mõned väljavõtted.Omadussõnade kohta: Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, … Analoogiliselt kirjutatakse nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, …Tegusõnade kohta ütleb see üldreegliks: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku.Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias. Ka siin on rusikareegliks see, et kui kooseksisteerivale moodustisele on tekkinud iseseisev tähendus, siis kirjutatakse kokku (väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine, arusaamine, ennastsalgav töö, majast möödakäijad, …)
MeeldibMeeldib
Aga sul on maru ilus hoone siin pildi peal:)
MeeldibMeeldib
Ma tean, Arni, millised majad sulle meeldivad 😉 Muideks, ma panin FB-sse hulga Uue Maailma pilte ka, seal on hulgaliselt vahvaid maju.
MeeldibMeeldib
Tere, SirjeAitäh Sulle väga asjaliku keelnõuande eest. Olen ka ise hädas sellega, et midagi kirjutades jään tihti kahtlema – kas kirjutada kokku või lahku. Sinu poolt kirjapandud näited on väga head, mida endale eeskujuks võtta.Soovitus: kui Sul aega ja tahtmist on, võiksid sedalaadi keeleõpet oma blogis edaspidigi jagada.Jõudu soovidesPille
MeeldibMeeldib
Asjalik jutt jah – mina näiteks ei teadnudki, et tuleb ingliskeelne, mitte inglisekeelne öelda. Veider minu meelest, aga olgu, jätan meelde.Ning üks põhiline reegel, mille vastu eestlased kipuvad inglise keele eeskujul eksima: mõisteid eesti keel ja eestlane kiputakse suurtähega kirjutama. Kusjuures mõnikord on hästi naljakas see, kui samas lauses on venelane või läti keel väikese tähega kirjutatud. 😉
MeeldibMeeldib