Hiromandi kokteil. Juhan Paju

Nii, kohustus püsilugejate ees täidetud ja võib jälle raamatulugemispäevikut pidada. Seekord irdusin põhijoonest ja lugesin Eesti kirjaniku raamatut. Raamat on võitnud saanud 2. koha romaanivõistlusel 1990 aastal ja mina kirjanikku enne ei teadnud.

Kuna ma ei viitsi uurida kuidas ulmekirjandus alateemadeks jaotub, siis ütlen lihtsalt, et tegemist on ulmeraamatuga, mis on pisut naljakas. Tegevus toimub peamiselt 1990 aasta Haapsalus ja kindlasti on seda huvitavam lugeda, kui Haapsalu linna hästi tunda, sest seal on päris kenasti kirjeldatud, et mis on kus ja miuke ümbrus välja näeb. (Mina eriti Haapsalut ei tunne). Nõuka elukorralduse kirjeldus on ka päris mõnus. Mina sel ajal kohvikutes ei käinud, aga kuna raamatu keskne tegevus toimub kohvikus, siis on antud huvitav kirjeldus mis ajal millised inimesed seal käivad ja mida söövad-joovad-teevad. Tundub tõepärane. Toidupoe olustik oli ka väga nõuka.

Mulle jättis hea mulje kirjaniku oskus inimkäitumise psühholoogia lahti kirjutamisel. Üks nn. ufo, kes tegelikult sündis päris inimesest ja elas enam-vähem tavalist elu, otsustab oma nooruses armastatud naise uuesti nooreks muuta. Olukord ise on vahva, kuid kuidas tema töökaaslastest naised tema muutust ignoreerivad, mehed pöördesse lähevad ja tädil jätkuvalt ei teki mingit tunnet tolle muutja vastu ning kuidas too solvunult naise kahtlasel hetkel uuesti vanaks tagasi teeb, oli päris kena psühholoogiate komplekt. Teine variant, kus päris parun tänapäeva tuleb, oli ka põnev. Tema kohanemine ja hetkeline kiindumus telekasse ja multifilmidesse päris nummi.

Muideks, sellele raamatule on mul ka lugu. Nimelt avastasin, et see polegi meie raamat, vaid hoopis mehe eksgöölfrendi oma. Kuna ma suhtlen temaga suht tihedalt, siis saan talle raamatu tagastada.

Hea raamat. Pilt peaks ka umbes aastast 1990 olema. Ise tegin.