Juba päris mitmest blogist olen leidnud, et inimesed käivad kinos mingeid kiireid ja vihaseid vaatamas. Ja filmi nime taga on 7, mis vihjab et tegemist on filmihoolikute lemmiktükiga. Vaatasin netist filmi sisukokkuvõtet – täpselt nagu ma arvasin – teismelistele poistele tehtud põnevik. Loed kokkuvõtet ja kohe saad aru, et sisu ei ole, teksti ilmselt ka eriti mitte, sest eelarve kulus kiiruste ja viha filmimiseks. Ma ei loe ühegi teismelise poisi blogi, ilmselt on oma kinoskäiku maininud naised. Täiskasvanud naised. Huvitav miks?
Mul poleks sellist küsimust üldse tekkinud, kui ma poleks juba pikemat aega murdnud oma pead, et miks hallide varjundite film ja raamat on tekitanud niivõrd laiahaardelise negatiivse hoiaku, et mõned inimesed ei julgenud filmi vaatama minna. Teised käisid vaatamas, aga ei julgenud seda kellelegi öelda. Mingi hulk naisi ütlesid, et käisid vaatamas, aga lisasid kiirelt, et tegemist oli tõelise saastaga ja nad sügavalt kahetsevad, et niisugust filmi vaatamas käisid. Miks on täiskasvanud naiste jaoks teismelistele poistele mõeldud filmi vaatamas käimine tavapärane ja normaalne tegevus, aga täiskasvanud naistele mõeldud filmi vaatamine mitte? Ja ma leidsin vastuse. Raamatust pärineva vastuse. Ma ei tea, kas see on õige.
See on klassikaline feministide vastus. Maailmas on olulised vaid need asjad, mis on piisavalt mehelikud. Stereotüüpselt mehelikud. Põnevusfilm, kus autod sõidavad väga kiiresti, on mehelik. Isegi kui seda filmi armastavad kõige rohkem pisikesed poisid, on ka poisid mehed. Seega põnevusfilm on igati normaalne asi. Kõikidele. Nii meestele kui naistele. Filmi diskrimineerimist ei toimu.
Kuid igasugune suhete värk on naiselik. Film, kus peamine tegevusliin on mehe ja naise vahel toimuv suhe, on kindlasti naiselik film. Stereotüübi järgi tahab naine hullumoodi abielluda, saada lapsi ja niisama kudrutada. Normaalne mees teenib raha, tahab kindlasti ära käia kosmosereisil ja kui naine tahab temaga “meie suhtest” rääkida, laseb mees hirmust püksid täis, sest suhetest rääkida üks normaalne isane ju ei oska. On nii või? Suhetest rääkimine on naiste rida. Üldse on rääkimine naiste rida. Lobisev mees on naiselik.
Kuna suhetefilm on naiste film, siis on tegemist millegi nõmedaga, sest naistele meeldivadki peaasjalikud lamedad asjad. Öelge mõni asi, mis on stereotüüpselt väga naiselik ja millesse avalik suhtumine ei ole pisutki halvustav? Ja mitte et peamiselt mehed seda halvustaks, ikka naised ise ka. Võimalik, et naised isegi rohkem kui mehed. Näiteks peetakse naiselikuks enda eest hoolitsemist: erinevad küünte ja juuste hooldus- ja värvimisvahendite kasutamine. Ilus olemine vihjab ju aju puudulikkusele. Teadlase tüüpi naine näeb alati kohutav oma pesemata ja soenguvabade juustega välja. Tark inimene on see, kes mäletab ruutjuuri vähemalt kahesajani ja teab, et kosmoses oli mingi asi kärjekujuline. (Ma ei viitsi googeldada, et mis, mind Üldse kosmosevärk ei koti). Mõnede arvates tarkus seisnebki heas faktimälus. Kuidas looduslike vahenditega ravida katkist põlve on vananaiste loba, ega kuulu päristeadmiste valdkonda. Või noh, mõelge ise edasi.
Igatahes tahtsin ma öelda, et tänu kiiretele ja vihastele sain ma teada, miks inimesed halle varjundeid vihkavad. Sest naiselike asjade vihkamine on ühiskonnas aktsepteeritud tegevus. Kui sa ei taha ühiskonnaga vastuollu sattuda, pead sa hundikarjaga samal noodil ulguma. Madalama häälega, soovitatavalt. Eriti hästi treenitud hundud teevad seda küsimatagi. Kohandumine.
Pildistatud pika objega kaugustest
Manjana blogib 
aga äkki ONGI saast film?
MeeldibMeeldib
jah, loomulikult on, kõik naiste asjad on. pikad punased küüned – iuuu!
aga kiired ja vihased on ka objektiivselt vaadates Täiesti Kindlasti saast film, aga keegi ei tea seda, ainult mina.
MeeldibMeeldib
ma nõustun sinuga, kuigi ma arvan, et 50 shades ning kiired ja vihased on mõlemad võrdselt sitad filmid. kahju on mul sellest, et naistele tehaksegi aint selliseid imalaid “boy meets girl” filme, ala twilight ja 50, kus põhinaine on ebakindel ja lapsik ning kohutavalt VAJAB seda meest, kes on siis tema elu (ja kogu filmi) keskpunkt ja päike.
samas suur vaatajareiting tõestab, et seda ikkagi vaadati. dno.
kiirete vihaste fännamine on minu meelest ka selliste glamuuritibide teema, et “vaata, ma olen küll geelküünte ja guessi teksadega, aga mulle meeldivad autod ka! ” (mul on endal ka geelküüned, ostaks guessi teksadki, kui rahhi oleks, ei ole halvustavalt stereotüüpne). mingi kindla niši film lihtsalt.
aga ära seda küll ütle, et “ah mind see värk üldse ei koti, niiet ma ei viitsigi järele uurida ja rääkida sellest”, selliseid teemasid võiks inimesel võimalikult vähe olla ning neid ei tasu väga uhkusega lehvitada, kuidas sa ei tea ja ei tahagi teada saada.
kena ilma!
MeeldibMeeldib
Kunagi kui ma veel 17 olin, fännasin ma täiega filmi “Kiired ja vihased”, aga ühtegi järge polnud sellele veel tulnud. Esiteks meeldis sellepärast, et see meeldis ka sellele poisile, kes oli minu esimene armastus ja teiseks sellepärast, et mulle meeldisid autod (jälle tänu sellele eelnimetatud poisile) ja muidugi Vin Dieseli pärast, keda ma lihtsalt armastasin. Tunnistan ausalt, et filmile on mõned järjedki ära vaadatud, aga minu huvi selle saaga vastu lõppes siis, kui film žanri vahetas. Varem oli see niisama tore action, nüüd on konkreetne ulmekas. No kes tahaks vaadata selliseid ajuvabasid stseene, kus autoga ühest pilvelõhkujast teise hüpatakse (reklaamist nägin)? Selleks ei pea olema mitte mehelik mees, vaid lihtsalt keskpärane sileaju.
Varjundite raamatut ma huvi pärast isegi sirvisin kunagi, aga see oli lihtsalt nii lame, et mul ei tekkinud isegi huviraasukestki. Tõmmata võrdusmärk varjundite ja naiselikkuse vahele, on lihtsalt meelevaldne. Ära palun nii tee 🙂 Ma pean ennast väga naiselikuks naiseks. Mul on geellakitud küüned ja isegi Guessi teksad. Mulle meeldib roosa ja “The Notebook”. Ja palju teisigi naiselikke filme. Feministiks julgen ennast ka pidada. Samas ma pole täheldanud, et uut kiirete filmi nii laiaulatuslikult fännatakse kui varjundeid fännati…
Varjundite film sai “vastaste” seas laiemat kõlapinda eelkõige oma vastuolulise sisu tõttu (naiivne noor neiu ja vägivald-seksuaalne domineeriv mees vms?). Oleks kiiretes ka mingi haige ja ohtlik twist, küllap räägitaks sellegi filmi jälestamisest rohkem. Aga seal pole sellist haiget twisti, see film on ajukas, aga üsna ohutu.
MeeldibMeeldib
jessas, ma ei teadnudki, et guessi teksad on kuidagi naiselikkusega seotud. mina teadsin, et naiselik on seeliku ja kleidi kandmine. satside ja pistidega. roosa ja valgega.
eks ma ole ka eksi pärast ulmefilme vaadanud, koguseliselt ikka sadades tundides. kuna aga eks vaatas minuga koos ka hea meelega naistekaid, siis pole hullu. nüüd ma valin ikka väga hoolega millist ulmekat ma vaatan ja mida mitte. üksinda on mul võimalus lähtuda ainult enda maitsest. ja mulle ei meeldi action filmid, sest ärevustunne on emotsioon, mida ma äärmiselt harva tunnen ja mul ei ole mingit huvi seda kunstlikult esile kutsuda.
no kui aus olla, siis eriti diibid inimesed hollivuudi filme ei vaata. põhimõtteliselt. euroopa film on see, mida kõlbab viisakas seltskonnas mainida. sellises seltskonnas, kus mitte kellelgi pole geelküüsi või juuksepikendusi.
mulle meeldivad naistekad. minu arust olid hallid varjundid väga hea film, nagu ka twillight. suhtefilmide kategoorias olid nad mõlemad Väga Head filmid. helesiniste ja roosade lehvidega nunnud tunded. parim meelelahutus, mida toodetud. loomulikult ei saa neid võrralda euroopa filmidega, ma arvan, et hispaania kinole ei ole vastast, aga eurooplased ei oska sedatüüpi naistekaid toota. eurooplased oskavad ainult diipi panna.
jah, minu hispaania filmide lembelisus paigutab mind samuti sinna diipide inimeste gruppi, kes kooris uluvad.
ma olen oma mäluga enam-vähem rahul. ma mäletan asju, mida mul on vaja. minu googel mäletab kõike, nagu ka Vihmamees. nad võivad klubi teha.
MeeldibMeeldib
“Öelge mõni asi, mis on stereotüüpselt väga naiselik ja millesse avalik suhtumine ei ole pisutki halvustav?”
Väga hea küsimus!
Hmm.
Midagi ei tule nagu pähe!
MeeldibMeeldib