Lasnamäe kanalis sõidab naisi ahistav maniakk

Käisin nädalavahetusel maal ema sünnipäeval. Autoga, ise sõitsin. Kuna ma sõidan autoga umbes kolm korda aastas, olin suhteliselt erutunud. Mul on load ammu-ammu ja ma sõidan normaalselt, aga kui eriti tihti rooli pole vaja istuda, võtab sabina sisse. Ma ei käinud isegi reedel pidutsemas ja läksin kenasti õigel ajal magama, et hommikul värske ja puhanud olla.

Umbes laupa lõuna paiku istusime lapsega autosse ja hakkasime Lasnamäe kanali kaudu linnast välja sõitma. Päike paistis, linn oli mõnusalt tühi. Olime natuke maad kanalis sõita jõudnud, kui mingi punane auto minu ette sõitis ja venima hakkas. Kanalis on lubatud sõita 70-ga, tema sõitis 40-ga. Võtsin kõrvalritta ja sõitsin mööda. Punase auto juht leidis gaasipedaali ülesse ja sõitis jälle minu ette ning hakkas uuesti venima. Ma mõtlesin, et onu teeb nalja. Sõitsin uuest kõrvalritta ja üritasin normaalkiirusel sõita, kuid renoojuhile see ei meeldinud. Tema sõitis jälle kõigepealt minu paremale küljele ja siis mu ette. Laps vaatas seda meest ja ütles, et jube koleda näoga mees oli olnud, suure topeltlõuaga.

Ma olin päris hirmunud, ega teadnud, mida ma nüüd tegema pean. Ma just sõitsin kodust välja, olen isegi natuke ähmis ja siis mingi hull hakkab trikke tegema. Äkki mina sain mingi jamaga hakkama, et see mees mind keset kena kevadpäeva ahistama hakkas? Laps väitis, et ma olin täiesti normaalselt sõitnud, et ma ei keeranud kuskil kellelegi ette või midagi sellist. Enda teada ma ei teinud midagi imelikku, mille peale nõrganärviline mees hulluks oleks pidanud minema. Autosid ju eriti ei olnudki. Ütlesin lapsele, et pangu telefon esiklaasi lähedale ja pildistagu autot, et siis ta näeb, et ma kavatsen ta sigaduse jäädvustada ja sõidab ära. Kuid ei, punane 2004. aastal väljalastud ja 2011. aastal Saksamaalt Eestisse toodud Renault Megane numbrimärgiga 438 BFV venis ikka neljakümnega minu ees seitsmekümne alas edasi. Korraks oli mul tunne nagu mingis põnevusfilmis. Ma tundsin puudust, et mul ei ole mingit suurt Jeepi, mille ees on raske kängururaud, millega saab venijale seljatagant sisse sõita (ma tean et see on keelatud). Ei, mul oli vaid väike armas naisteauto.

Laps arvas, et me võiksime kanalist välja sõita ja hullust niiviisi pääseda. Ma leidsin, et ei hakka mingi alaväärsuskompleksides vaevleva vägivallatseja pärast lisaringi tegema. Et ma ju võin ka neljakümnega sõita, aeglane sõit pole mulle kunagi mingi probleem olnud. Kanalis on palju ridu, Lasnamäe vahel ei oskaks ma suurt kuskile põgeneda. Noh ja nii me sõitsime natuke aega ja arutasime, et mis võis ühel koledal mehel naistega juhtuda, et ta niimoodi käitub.

Üks kord üritasin veel põgeneda. Vaatasin, et kanal on täiesti tühi, et vajutan pedaali põhja ja äkki jõuan minema. Kuna maniakk tegi sama, siis mina üle sajaga kanalis sõita ka ei julgenud. Kuid õnneks sai ta nii suure hoo kätte, et sõitis mingist autost mööda ja see jäi meie vahele. Kanali lõpp oli ka juba lähedal ja lõpus tegi ta tagasipöörde. Mina ei tea, kas ta suundus kenal laupäevasel päeval kanalisse uuele ringile, et leida mõni teine tüüpiline naisteautoga last sõidutav ema, et neid sama toredasti ahistada või läks koju pead välja magama. Kes teab, mis tal võis reede öösel juhtuda, et ta terve kanali meid ahistas? Mul oli väga vastik tunne. Tuttav ütles, et tema oleks sõitnud ja andnud terve aja signaali, kui keegi oleks tal niiviisi ees veninud. Mina ei teinud midagi. Ma sisuliselt allusin ahistamisele. Väga vastik! Miks meil maniakkidele juhilube antakse?

Ma hoidsin maniakiga korralikku pikivahet, aga ta ei hakanud normaalselt sõitma

Maniaki juhitud punane Renalt Megane numbriga 438 BFV