Sattusin eile ETV-st vaatama saadet “Planeedipäästjad” ja olen nüüd mitmes mõttes segaduses. Saate meelelahutuslik osa on päris suur. Sinna on võetud tuntud inimesed, kes saavad ülesandeks rohelisemalt elada. Lisaks räägitakse neile ka erinevaid fakte, kuidas asjad päriselt käivad. Ma ei mäleta, kas see oli eelmises saates või mõnes teises, kuid ma just kuulsin telkust, kuidas Eestis on pakendijäätmetega tõeline jama. Neid küll kogutakse, aga kõik purepakendid, ehk siis papist piima ja mahlapakid põletatakse sooja saamiseks ära. Ja muud pakendid vist ka.
Noh ja eile vaatasin saadet ja seal näidati ühe näitleja nädala pakendite kogust ja sinna juurde räägiti, kuidas ta pesi oma pakendid eelnevalt korralikult ära. Mainis veel, et ta tavaliselt nii korralikult ei pese, aga kuna tuli pikemalt hoida, siis ta ei soovinud, et haisema läheksid. Järgmisena räägitakse RAGN-selsi mehega ja see ka räägib, kuidas pakendeid tuleks pesta. Noh ja mina olen nüüd segaduses. Ma ka kogun prügi kenasti erinevatesse kottidesse, sest ma tahan võimalikult korralik inimene olla. Kuid mina teadsin, et pakendeid ei peaks väga hoolikalt pesema. Varem on telekas just räägitud, et pakendid peaks olema tühjad ja enamvähem puhtad, sest suure koguse vee kulutamine prügi pesemiseks ei ole roheline mõtteviis. Seepärast viskan ma näiteks heeringapakendid, mida mul nädalas üks ikka tekib, tavalisse prügisse, kuna õlise pakendi pesemiseks kulub palju vett, mis ei ole enam öko.
Mu pakendikott täitub umbes nädala või natuke enama ajaga ja siiani ta küll pole haisema läinud. Ma olen alati üritanud hoida kokku nii vett kui elektrit, sest ma tunnen, et nii ma käitun roheliselt. See raha, mis nende mõlema eest maksta tuleb on ju nii pisike, et see ei motiveeri suht kedagi, ainult enda roheline mõtlemine. Noh ja nüüd ETV-s selline imelik jutt vee raiskamisest.
Palju teil kuus vett kulub? Mul kulub umbes 3 kanti (vist öeldakse nii), kuna ma elan üksinda. Ma tavaliselt käin iga päev dušši all, aga paar korda nädalas naudin vanniskäiku. Pesumasinat kasutan ka paar korda kuus. Nõusid pesen käsitsi. Ega ma spets midagi ei tee, et kokku hoida, aga nii lihtsalt on.
Kuid elektriga on mul küll väike kiiks – mulle ei meeldi tarbetult põlevad lambid. Ma pea end tagasi hoidma, et ma sõpradel külas olles liigseid tulesid ei kustutaks. Mõnikord kustutan ka. Mu elektriarve on kuus umbes 9 euri, mis on jube väike summa võrreldes muude kuludega. Ehk raha pole küsimus.
Kõik on ju kuulnud, et Eestil on rohelise eluviisiga kaks põhilist probleemi: me toodame elektrit põlevkivist ja ei oska prügi normaalselt ümbertöödelda ja koguda. Seoses valitsuse vahetusega on nüüd palju räägitud, et riik enam põlevkiviõli tehase jaoks raha ei anna, kuna kaevandamine ja õlivärk on keskkonnale kahjulik. Kuid samas puudub meil tööstus, mis tegeleks pakendijääkide ümbertöötlemisega. Ma ei saa aru, miks need tüübid, kes hullusti õlitehast teha tahavad, ei võiks hoopis prügiga tegeleda? Euroopas on kindlasti sada ideed, kuidas piimapakkidest saaks midagi kasumlikult teha. Jääks ära kogu see Ida-Virumaa alt tühjaks kaevandamine.
Lisaks tekkis saadet vaadates tunne, et öko ja roheliselt mõtlemine on üksteisele vastutöötavad tegevused. Saates räägiti toidupoes aedvilja osakonnas sellest, miks on mõned aedviljad pakendatud ja osad mitte. Selgus, et need aedviljad, mis on kasvatatud nn. ökol viisil, need on kilesse pakendatud, et nad teistega kokku ei puutuks. See paistis välja kui kõige imelikum bürokraatia üldse. Kõik, kes on proovinud aiamaal asju nii kasvatada, et ei tarvita ühtegi keemilist väetist ega taimekaitsevahendit, teavad, et on ülivähe taimi, mis niiviisi kasvatades veel ka kaubandusliku välimusega paistavad. Ma järgmisel suvel panen peamise rõhu kaunviljadele, sest oal oli küll täiesti ükstapuha, kas keegi tema eest võitleb või mitte. Kuid nende taimede nimekiri, kes niiviisi kenasti hakkama saavad, on üliväike. Ok, ma võin ju uskuda, et poes müüaksegi imeasju, mille kahjureid tõrjutakse putukatega ja väetiseks on sõnnik, aga kilesse pakendamine rikub kogu ilusa jutu ära.
Ok, ma kirjutan lõppu veel need kohad saatest ka, kus ma tundsin, et oi kus ma olen tark ja saate tuntud inimene mitte. See hetk, kui saatejuht ja peategelane taaraautomaati esimest korda elus kasutasid. Tore, et neile selline korraldus anti, aga vaevalt küll, et nad seda rohkem elus teevad, kui alles nüüd oli esimene kord. Taaraautomaadid on mitu aastat eksisteerinud ja seal on isegi nupp, et kui tahad, tegele heategevusega. Kui inimene vaatab masinat sellise pilguga, siis ei saa temast kunagi rohelise maailmavaatega inimest.
Ja see naljakas koht, kus inimene ostis pakendamata leiva ja kasutas pakendamiseks käterätikut. Ma hoian kodus kõiki leibu-saiu kilekotis, sest muidu nad lähevad kõvaks. Seoses soolaleivapidudega, on mulle mitmeid leibu toodud. Käsitööleibu müüakse mõnikord paberkotis, kus nad lähevad väga kiirelt kõvaks. Paned kilekotti ja järgmine päev ei ole enam kõva. Kilekottide korduvkasutamine kodus on roheline tegevus. Päris ilma ju ka ei saa, ikka kuskilt mõne koju tood.
Nüüd sain pika postituse enda kiitmisest. Nii raske töö ikka.
Manjana blogib 
Ma alustasin laupäeval eksperimenti, et enda eluviis ära kaardistada, nädala lõpus annan aru ja põhjuseks seesama saade.
Ma nõustus 100% sellega, et sõnumid on segased, vastukäivad. Me korjaks ja sorteeriks kordades rohkem prügi, kui see asi oleks selgem ( ja info kahes keeles).
Meid on 2 inimest ja meil kulub vett (jaanuari arve) 8,5m3 ning elektri arve oli 9,92.
Ma ise naeran, et põlvkonna viga- endiselt on veres operatsioon “Säästuretk”. Kustutan tulesid, sulgen kraane ja korjan vanapaberit 🙂
Energia osas olen samuti sama meelt. Miks küll mitte keegi ei tooda orgaanilistest jäätmetest metaani/ energiat/elektrit? Ei tasu ära?
MeeldibLiked by 1 person
Hea saade, kui paljusid mõtlema paneb!
See põlvkonna asi on küll õige mõte – vanasti sorteeriti tõesti igasuguseid asju ja kokkuhoidu reklaamiti ka palju, kuigi siis plastikut eriti polnudki ja elekter ja vesi olid suht tasuta. Vahepeal on põlvkond, kes ei pidanud sorteerima ja nähtava kasuta kokkuhoidlik olema ja kelle lapsepõlves rohelisest mõtteviisist ka ei räägitud. Noored, kes pealekasvavad, on, muarust, päris teadlikud ja rohelise mõtteviisiga.
MeeldibMeeldib
Valetasin. Vaatasin üle. Elekter on ca 20 euri + 9 on üldelekter, seega ca 30 euri maksan elektri eest.
MeeldibMeeldib
Mulle tundus ka kahtlane, sa ju ei ela üksinda. Kui ma lapsega elasin, siis kahe peale kulub ikka rohkem kui üksinda.
MeeldibMeeldib
Ma olen täiega hädas, et mis pakendisse liigituvad Tallinnas tetrapakid???? Itaalias käivad need paberiga kokku, Tallinnas eramajas elades käib koos klaasi, metalli, plastiga nö kollasesse kotti aga kortermajas on see mu jaoks täielik segadus, kas on tegu olmejäätme või pakendiga (klaas, metall ja plastik on kõik ühes kastis (mis on Itaalias näiteks eraldi).
Aga pakendeid ma loputan või kraabin puhtaks, pesema küll ei hakka. Ja ei haise ka midagi. Kusagil läheb säästliku ja mõistliku eluviisi versus fanatismi piir.
Aga, et olla loodussäästlik ja öko, siis must/roheline tee ja kohvipaks ei lähe kunagi kraanist või WCst alla, see on mereelustikule tappev!!!
MeeldibMeeldib
Mulle ei tulnud sõna “tetra” meelde ja kirjutasin “purepakend”. Need lähevad sinna, kus on kõik pakendid – nii klaas, metall, kui papist ja plastikust. Nad jäätmejaamas sordivad need veel üle ja see tetrapakend ongi eesti valukoht, kuna nad põletavad seda soojuse saamiseks, mitte ei töötle ümber.
Papi ja paberisse peaks minema ikka ainult mittemäärdunud papp ja paber. Kuid mul on segadus selle paberi ja papiga ka, sest kas kastilt peab kileteibid ära kiskuma või mitte? Ma nagu oleks kuulnud, et ei pea, aga mõned ütlevad, et peaks.
MeeldibMeeldib
Peab.
MeeldibLiked by 1 person
Ei pea, sest kui ma eramajas kogun paberit ja pappi, siis panen ju pappkasti, millel teip peal. Ümbriku kileakent ei pea ka ära võtma. Aga kiletatud paberit loogiliselt ju ei pane, eks sõltub teibi hulgast ka
MeeldibLiked by 1 person
Ma ka mõtlen nii. Samas ma ei tea, mida sellega pärast tehakse. Oleks hea teada. Äkki ka ainult põletavad.
MeeldibMeeldib
Oeh, see pakendite teema on ühest küljest väga segane ja teisest nõmedalt rusuv.
Ma üritan – rõhk sellel sõnal – oma jäätmemajandust korraldada nii, et mu jalajälg ei oleks üüratu. Paar aastat tagasi kui mul oli rohkem aega (ja ka raha ei läinud muudele asjadele), siis ma käisingi konkreetselt turgudel jne. et osta asju oma pakendiga – tavapoest siis ei saanud, v.a. lahtisi asju nagu puuviljad, juurviljad jne. Siis ma ostsin turult lahtist piima, võid, hapukoort, juustu, sinki, saia-leiba jne. Aga see kõik oli oluliselt kallim kui poes ja ajakulu oli meeletu. Praegu ei oleks mul seda aega ja võimalust kah, võib-olla mõne aja pärast jälle on.
Seega tekib mul prügi palju rohkem ja ma ahastan, sest prügi sorteerimine on keeruline. Esiteks on see, et antud suunitlused on vastuolulised ja ebaselged. Nt Saksamaal ollakse prügi sorteerimisel väga korralikud ja seal mäletan ma oli ka konkreetne süsteem. Teiseks on see, et neid kohti, kuhu oma prügi viia, on vähe. Sellest kirjutas ka ERRi Novaator, et Eesti prügimajanduse probleemiks on see, et kohti kuhu inimene saab oma sorteeritud prügi viia ei ole küll väga vähe, aga et keskmine inimene on mugav, siis on neid ikkagi liiga hõredalt ja inimene ei hakka oma klaasi, metalli ja papi pärast minema kuhugi kilomeetri-kahe kaugusele, vaid ta tahab, et see võimalus oleks käe-jala juures.
Ehk: prügi sorteerimist aitaks ehk korralik kampaania – telereklaamid, lendlehed, prügikastid kus ei ole kirjas lihtsalt “olme” vaid konkreetselt see, mida tohib ja ei tohi panna sinna kasti (kõikjal see kirjas ei ole).
See kah veel, et nt minu maja juures pannakse bioprügi hulka bio küll, aga see bio on pandud näiteks poe kilest ostukotti, leivakotti, suvalisse kilekotti jne. Ka selle osas võiks olla kas reegel, et kuidas, sest minule teadaolevalt bioprügi kilekotiga (mis ei ole lagunev) panna ei tohi aga kõik teevad meil nii.
Minu majas elab ka võrdlemisi palju pensionäre ja nad ei saa ka kaugele minna oma pakenditega – kodu juures asuv sortimine oleks neile kõige mugavam.
MeeldibLiked by 1 person
Jaa, riik peaks rohkem sotsiaalset reklaami neil teemadel tegema.
Linnas on sesmõttes paremini, et kortermajade juures on 4 erinevat prügikasti ja eramajadele jaotatakse värvilisi suuri kilekotte, kuhu nad erinevaid prügisid koguvad. Kuid mind vihastas natuke see, et bioprügi mul mõlemas majas sorditakse normaalselt, ei panda kilekotiga, bioprügi prügikastis on koos kastiga ka suur kilekott, mille prügivedajad iga kord peaks ära vahetama (sest selle eest küsitakse raha), aga nad ei vaheta ja siis on seal katkine ja juberäpane kott.
Maal on sortimisega halvemini, sest küla peale on ühes kohas need pakendite ja papi prügikastid ja enamus rahvast ei sorteeri. Kuigi maal maksab spetsprügikastide eest vald, linnas maksavad elanikud ise konteinerite rendi eest. Ainult paberi ja papi prügikasti tühjaksvedu on tasuta.
Mõnikord on valesti sorteeritud ka hajameelsusest. Ma olen leidnud paberi prügikastist kilekoti sorteeritud segapakenditega. Ma tõstsin ringi, kuid ega ma ka ju igapäev kontrollimas ei käi.
Asi, mis on täiesti organiseerimata ja millega ma suvel tegelema hakkan, on vanade riiete ära andmine. Ma maal pole ema riietekappide tühjendamisega veel tegelenud. Ja linnas on need konteinerid ka kuskil kaugel-kaugel. Uuskasutuskeskus pole lahendus, kui riided on vanad ja imelikud.
Turgude asi on meil üldse kummaline. Ma alati imestan, kui keegi räägib, et turul on odavam. Ilmselt too inimene pole hindadega kursis, turul on kõik asjad kallimad (väljaarvatud mu lemmik kaltsukas). Sama asi nagu maapoodidega – kui pole kaubanduskett ja kolepalju ei osta, siis odavama hulgihinnaga midagi ei saa. Turul peab ju iga kaupleja veel oma koha eest ka maksma.
MeeldibMeeldib
Vanu ja imelikke riideid teoreetiliselt peaks vastu võtma ka H&M, lubavad, et mittekasutatavad riided lähevad ümbertöötlemisele, aga kas see päriselt ka nii on, ma ei tea.
Siis vist soovitatakse loomade varjupaikadele pakkuda, asemeteks ja külmavoodriks.
MeeldibMeeldib
Vanu ja imelikke riideid võtavad enamasti hooldekodud jm hoolekandeasutused rõõmuga vastu – sinna satub ka kliente, kellel sõna otseses mõttes pole seljas midagi peale öösärgi. Uuri kohalikult omavalitsuselt, kas ja kuhu viia või otse mõnelt hooldekodult, kui selline läheduses.
MeeldibMeeldib
See on mõte. Kuigi ma ei tea, mis sellest valla hooldekodust on saanud. Mingi jutt käis, et neil oli plaanis too korralik maja maha lammutada, mis nõuka ajal ehitati lasteaiaks ja hiljem oli seal hooldekodu ka.
MeeldibMeeldib
Nagu mina olen aru saanud ongi just see tetrapakk paljudes riikides tabuteema ja segane koht. See on see mixed prügi, kus on paberikiht ja kile/plastiku kiht koos. Ja selle eraldamine võtab palju aega ja energiat ja kulutab rohkem ressurse kui selle põletamine. Ja meil ilmusid siin nüüd kalaletti “keskonnasõbralikud” kiletatud paberikotid, kus inimene peaks kodus paberikihi kilest eraldi rebima ja eraldi prügisse panema. Aga see on piisavalt tüütu nii et ma ei usu, et enamus seda teeb. Parem siis juba kilekott, millel oleks suurem tõenäosus õigesse kasti sattuda. Ahjaa kileakendega paberkottide kohta või paberist sildiga kilekoti kohta öeldakse meil, et need tuleb panna sellese kasti millise materjali osakaal on suurem.
MeeldibLiked by 1 person
Nojah, tundub, et tegelikult peaksid pakenditootjad ikka esimesena panustama ja saama riigiga vms kokkuleppele, mis pärast nende pakendist saab, et see kõik tarbijale nii keeruline poleks.
MeeldibMeeldib
Led-pirnidega ei anna tulede kustutamine väga märkimisväärset kokkuhoidu. Peamised elektrikulutajad on (kui sul need on) elektriküte, sh ka õhksoojuspump, boiler, pliidid-ahjud ehk toiduvalmistamine ja suured telerid ning võimsad arvutid. Mul on kodus need kõik olemas ning elektriarve on pääris priske.
MeeldibMeeldib
[…] Manjana juba tegelikult kirjutas prügi sorteerimisest väga ettenägelikult kuu alguses nagu ettekuulutaja, sest tema blogiposti sõnum oli suures osas sama, millega ajakirjanikud välja tulid – prügi sorteerimine ei toimi ja kõik läheb kas ühte kohta või keeratakse üheks kokku. Aga kes pole meediakajastust näinud, saab vaadata Maalehte või ERR-i. […]
MeeldibLiked by 1 person