Olete kuulnud ja lugenud, kuidas detsembris pidavat inimestel koletumalt kiire olema? Inimesed kurdavad (ma kahtlustan, et väikese uhkusvärinaga hinges) kuidas üks pidu ajab teist taga ja nad ei oskagi kohe valida millisele minna ja millisele mitte. Või et räägitakse kuidas tuleb käia paljudel inimestel külas, sest kõik muutkui kutsuvad. Ja kuidas detsembris läheb jube palju raha, sest tuleb osta igasugu kaunistusi tuppa, kingitusi ja sööke. Ilmselt 95 protsenti inimestest kõigi nende küsimustega maadlevadki. Kuid mina mitte.
Ma ei mäletagi millal ma viimati mingil suurel jõulupeol käisin. Kunagi ammu käisin jõulupidudel, mida kas minu või eksi töökohas korraldati. Mina ise pole tööl käinud juba üle kümne aasta ja kliendid on mul ka tavaliselt väikefirmad, mis jõulupidusid ei korralda. Eksi töökoha jõulupeod olid vägevad erinevate esinejate, peenete roogadega ja suurte rahvamassidega. Vot olid ajad, igaks peoks muretsesin uue kleidi ja puha. Või, noh, kaltsukast uue 😛 Mingi hetk enam nii suuri kaaslasega pidusid ei korraldatud.
Juhul kui sul on mingi elukaaslane, siis on probleeme küllakutsete ja kingitustega. Mul on ainult oma emale vaja külla minna ja kingituse kohta ütles ta, et ei taha midagi. Midagi ta ikka tahab, aga see pole eriti suur peavalu. Ja ongi kingitustega kõik. Laps on mul ateist ja sõna “jõulukink” suhu võtta ei luba. Isegi värvilisi tulesid ei lubatud välja võtta, aga ma ikka riputasin need seinale. Kuuske ei taha ma ise ka, ajab kõik kohad okkaid täis. Ema paneb enda juurde ülesse selle plastist kuuse, mille ta siis ostis, kui ma seitsmene olin.
Selliseid sõpru, kes korraldaks jõululõuna tüüpi üritusi, mul ka pole. Selliseid söögiorgijaid korraldavad perekonnainimesed, aga pereinimesed üksikutega ei suhtle. Eelmisel aastal kutsusin ma mingi hulga sõpru aastavahetuseks enda juurde. Mu arust oli väga inimlik varem kokku leppida, et mingeid kingitusi me omavahel tegema ei hakka. Et võtavad mingit sööki-jooki ja keskööni on meil niisama lõbus. Mis sellest aastavahetusest saab, ma veel ei tea.
Mul on detsember täpselt samasugune nagu jaanuar või november. Mingisugust vahet pole. Mul on alati aega ja ma ei kavatse end, asja eest teist taga, surnud looma verest paksuks süüa ainult seepärast, et algas kalendritalv. Mul on natuke kahju nendest inimestest, kellel kunagi aega pole, nad on kuidagi närvilised. Ainus asi, mida ma kadetsen, on suured toredad peod, kuhu ma tahaks ilusate riietega tantsima ja sööma minna. Aga kui pole siis pole. Tühja kah. Huvitav, kas on veel selliseid minu moodi inimesi, kelle jaoks detsember on nagu iga teine rahulik aeg?
Manjana blogib 
Peaaegu tavaline kuu. Üks jõulupidu on plaanis, nimelt tegime suvel sõbrannaga Võrumaale ühele legendaarsele metsamehele mälestuspingi ja nüüd kutsus tellija – kohalik loodskaitseselts – ka meis pittu. Loota võib, et saab nalja. Ühtlasi võtame ette matkata sealkandis, seda oleksime niikuinii teinud, ka ilma peota. Oma töökoha peole ei lähe, ega nad mu sõbrad ole, kõigest töökaaslased. Kooriga tuleb vist ka mingi peo moodi asi, aga see jääb uude aastasse.
Kaunistusi ei mõtlegi enne jõululaupäeva üles panna, eks näis, kas siiski. Lapsed on juba küllalt suured, pole vaja enam tola mängida ega koolis-lasteaias nende pidus käia. Kingitusi… pole veel jõudnud sel teemal tõmblema hakata. Küllap läheb nii, nagu eelmistelgi aastatel – teeme piparkooke (või oleme laisad ja ostame) ja siis kaunistame need lastega ära ja jagame osa ilusamaid pakikestesse, näiteks vanaemale jt tähtsatele inimestele. Kõik.
Mu meelest on neid kiireid kuid palju. Näiteks mai – need kes veel maainimesed või aiaomanikud, saavad iga vaba hetke näpud mullas istuda. Lastel hakkab tulema koolilõpetamine, vanemad juba rabelevad ülikondi ja kleite otsides ja lapsed tuubivad eksamiteks. Juunis see jama jätkub, rohimist on veel rohkem ja lapsed tõmblevad klasse lõpetada, suvetöid teha jne, märkimata ei saa jätta ka üld- ja kohalikke laulupidusid ning jaanipäeva. Juulis on paljudel puhkus, mis tähendab, et on parim aeg teha remonti. August ehmatab varsti algava kooliga (laps on jälle kasvanud! kellel see raha uusi riideid osta?!) ja aiainimesed siblivad saaki koguda ning sisse teha. Seenemetsikud veedavad iga vaba sekundi seeni jahtides ja purki pannes. Septembrs see jama jätkub (kool, aed, seened) ja kerib tuure juurde. Oktoobris on viimane hetk valmistuda talveks, kui suvel pole puid hangitud ja kuuri veetud, riita laotud. Eluase tuleb talveks koristada, aknad kleepida jne jne. Ja õues on lehed, raisad, maha tulnud, iga ilus päikseline hetk kulub aia talveks ette valmistamiseks. November kuulutab ette detsembrit, jube aeg kulub pimedusega harjumiseks. Detsembrist Sa juba kirjutasid. Jaanuar tähendab haavade lakkumist ja detsembris tekitatud võlgade maksmiseks töörabamist. Veebruar lubab tõenäoliselt talvemõnusid nautida ja suusatamas käia, metsaomanikud talumehed teevad talvepuid (alustati juba eelmisel kuul). Märtsis selgub, et talvekütet on üle ootuste palju läinud ja palju aega, vaeva ja raha kulub selleks, et leida KUIVI küttepuid ja need üle lörtsise libeda õue vedada ja kuuri ladustada. Paljudel on kevadväsimus. Aprill tähistab suurpuhastuse aega, kõik aknad ja kapid… Talveriided pannakse ära, otsitakse kevadisemaid välja ja mis selgub – mitte midagi ei ole selga panna! Sellele avastusele järgneb üüratu rahakulu.
Selline lühike aastaring. Mu meelest pole ühtegi kerget ja odavat kuud.
MeeldibMeeldib
Vabandan kirjavikate eest.
MeeldibMeeldib
Jah, ma tean, et enamus inimesi elab joostes ühest kohast teise. et kas peale minu on eestis inimesi, kes ei rabele?
Laps lõpetas eelmisel maikuul kooli. ma ei mäleta, et oleks kiire olnud. jah, lõpetamise päeval küll internetis vedeleda aega polnud. aga muud päevad olid ju nagu alati – rahulikud.
õnneks on mul keskküte, et kütmise ja puude peale aega ei lähe. toa koristamine on selline tegevus mida ma mõnikord teen küll. jupikaupa ja kindlasti mitte regulaarselt. et jah – mul on kõik kuud ühtlaselt kerged, sest mulle meeldib nii.
äkki enamus inimestele meeldib, et neil oleks pidavalt tegevust. et siis nad tunnevad, et on vajalikud ja ei pea samas enda peale mõtlemisega tegelema…
MeeldibMeeldib
Mina ei rabele. Mitmendat aastat pole ühtegi jõulupidu, sisustan ka jõuluõhtu nii, nagu meeldib. Vana-aastaõhtul oleme kaasaga kahekesi kodus, vaatame ilutulestikku linna kohal, rüüpame klaasikese midagi head (mõnikord on see keefir, mõnikord vein :)). Ka muudel aegadel ei rabele ega kiirusta. Kõike jõuab. Ja mida vanemaks saab, seda vähem on kiirustamisel mõtet. Lapsed elavad oma elu, aga vanemas eas viib kiirustamine ainult kiiremini hauda.
MeeldibMeeldib
Kiire aja kohta on mu emal hea ütlemine – istu maha ja oota, kuni suur kiire üle läheb.
Küllap inimeste “kiire” on suuremalt osalt nende peas. On ju inimesi, kellel on kogu aeg kiire, kes ei oska selle “kiireta” eladagi, mis sest, et nad seda kiruvad. Igapäevatoimetuste tegemist võib ka võtta nii ja naa. Kui ma räägin, et mul pole veevärki ja toon vett õuest kaevust, ahhetatakse ikka, et kuidas ma jaksan? No mis seal jaksata. Ämbritäie vee toomine võtab umbes 3 minutit. Solgiämbri tühjendmisele kulub 2 minutit. Ja ega ma siis kümnete ämbrite kaupa seda vea. Sama on ahjukütmisega, puude toomine ja tule alustamine on mõne minuti küsimus. Ahju passin teiste toimetuste kõrvalt, eraldi see küll enam mingit aega ei võta. Eriti hea on pärast sinna ahju pannitäis kooritud juurikaid visata, söögitegemisele kulub niiviisi ka minimaalselt aega ja toit tuleb hea.
Kui nüüd päris aus olla, siis see kuu on mul natuke kiirem küll, kui eelmine, sest avan nädala pärast näituse ja praegu on viimane aeg töödele parandusi teha. Viimased paar nädalat olen iga vaba hetke ateljeetoas veetnud. Aga see ei tähenda, et oleks vastikult kiire, see on hoopis puhas rõõm!
MeeldibMeeldib
Vanasti oli mingi sotsiaalreklaam pealkirjaga “Kiirusta aeglaselt!”, käis vist autojuhtide kohta 🙂
MeeldibMeeldib
Festina lente! (minu eelmisegi kommentaari nimi) tähendabki “Kiirusta aeglaselt!” Vanad ladinlased teadsid juba.
MeeldibMeeldib
tundub, et minu suhe vanade ladinlastega pole ikka piisav olnud 😛
MeeldibMeeldib
Mul on detsember sellepärast kiire, et enamus asutusi, kellega mul pistmist, tahavad oma rahad enne aastalõppu ära realiseerida, suur osa koorimuusika kontserte on kah jõuluvalentsed ja seega on vaja laulma ka jõuda ja üldse pole mul praegu tegelikult aega siin kir
MeeldibMeeldib
Jaanuar ongi puhkuseks.
MeeldibMeeldib