Category Archives: mõtelus

Noh, suhelda ikka oskad v?

Ma olen end eluaeg heaks suhtlejaks pidanud. Ekstraverdi asi, võin suvalises olukorras suvaliste inimestega suvalist juttu rääkida. Või täiesti rahulikult vait olla. Viimastel aastatel on vaitolemise faktor hakkanud vaikselt rääkimise faktorile ära tegema. Ma enam ei viitsi üldse ise rääkida ja ei arva, et vaikiv inimene oleks halvem suhtleja kui pidevalt midagi rääkidaoskav tüüp. Pigem vastupidi. Ma kardan, et 20 aastat noorem mina ei olnud hea suhtleja, sest ta vaikis harvemini kui praegune mina ja võis oma ülekeeva rõõmusolekuga ehmatavana mõjuda. Ehmatamine ei kuulu hea suhtlemise hulka, ma arvan. Kuid ma olen alati väga hea küsimusteesitaja olnud, et teised räägiksid. Jätka lugemist

Närvid läbi nagu politseikoeral

Ma ei tea, miks politseikoeral peaksid närvid läbi olema. Aga on selline väljend või pole? Igatahes meeldib eestlastele blogida, kui nendega on midagi halvasti ja tundub, et nüüd on midagi minuga ka viltu. Mina olen sedatüüpi optimist, et ma ei saa täpselt aru, kas mul on halvasti või mitte, sest enesekaitsemehhanism funktsioneerib ja on aastatega end nii viisakaks lihvinud, et ma kujutan end igat-pidi töökorras olevana (mitte et ma pidevalt tööd teha rabaks, pigem vastupidi). Alles hiljem avastan, et tol perioodil pidin ma ikka suure pinge all elama, kui ma niimoodi käitusin või nii koledaid haiguseid endale külge hankisin. Jätka lugemist

Ma olen nii vana ja ikka ei tunne ennast

Väidetavalt pidavad mehe leidmine käima nii, et mõtled täpselt välja, millist meest sa tahad, ootad natuke ja siis ta tulebki. Soovidega on muidugi nii nagu alati, et miskit läheb untsu ja paar vandesõna saavad teoks. Teate küll neid muinasjutte, kus kuldkalakesele või džinnile esitatakse erinevaid soove ja lõpuks on tühjad pihud või surm läbi surra-murra. Jätka lugemist

Meeste randmetöö on imetlusväärne!

Ma mäletan küll, kuidas teema “Kui ma saaksin ühe päeva olla mees” tekkis. Me sõbrantsiga fantaseerisime sel teemal, aga aega jäi väheks ja tekkis tunne, nagu ma oleksin tahtnud veel midagi toredat meheks olemise teemal välja mõelda. Aga tegelikult ma ei taha.

Praegu tundub isegi mõte, et ohh, tahaks mehena naisega seksida, täiesti igav. Kõik ju teavad, et mehel on seksiga kaasnevad positiivsed elamused hoopis lühiajalisemad ja kehvemad kui naisel. See tilluke purskehetk on täiesti ettekujutatav ilma täismõõtmetes nokut omamatagi ja vaevalt, et mul õnnestuks ühe päevaga saada nii osavaks, et suudaksin kogu protsessist viimast välja võtta. Hea kui suure erutusega ja arvestades vanust, liiga vara kätte ei saa. Ja äkki ma ei suuda üldse välja mõelda, kuidas endal kõvaks saab! Mehed ju niisama fantaasiaid enda erutamiseks ei kasuta, ikka on palju füüsilist vaja. Jätka lugemist

Enamus ülemusi ja poliitikuid on isikuhäirega

Ma olen paar päeva hoogu võtnud, et oma etteantud teemast “autoriteedid ja võim” kirjutada. Originaalis taheti pilti kellestki, kellel on kõige suurem mõju Su elus. Liiga lihtne oleks oma ema, eksi või lapse pilt netti toppida. Ilmselt mängivad enamuste inimeste elus lähedased suurt rolli ja mõjutavad milline inimene sa oled. Ma laiendasin teemat. Üritan mõista, miks on suhtumine tuntud ja võimu omavatesse inimestesse eriline ja miks inimesed üldse võimu ihaldavad. Onju põnevam teema kui mu eksi foto? Jätka lugemist

Kuidas feisspukis kätt hoida

Ma tahaks täna endale lahti kirjutada, kuidas inimesed feisspukis appi karjuvad ja mis edasi saab. Varem ma ei saanud aru, et kui mul oli pidev vajadus FB-sse midagi postitada, siis ma olin lihtsalt liimist lahti. Nüüd ma näen teiste hädaabikutseid, aga ei tea, mida nende appikarjetega teha. Ma mõnikord arvan, et kui ma olen kuival kaldal, siis on viisakas uppujale käsi ulatada. Aga äkki ikka pole niiviisi viisakas? Tihtipeale ei pruugi inimesed ise ka teada, mida nende postitused nende alateadvusest välja räägivad. Mina küll varem ei teadnud oma alateadvuse kavalat postitusvõimet ja poleks ka tahtnud kelleltki selle tõlget kuulda. Võib-olla. Aga kui appikarjed on juba väga selgelt sõnastatud? Jätka lugemist

Mind ei huvita, mida sa homme teed!

Tänane jutt tuleb rubriigist “Kas teised on imelikud või ma ise olen.” Ma olen sel teemal juba mõnda aega mõelnud, aga vastuseid on vähevõitu. Juttu tuleb liigsest avameelsusest. Minu arust liigsest. Sellisest, kus mind kallatakse üle suure hulga infoga, millega mul midagi teha pole ja huvitav pole ka mitte üks gramm.

Ma räägin hetkest, kui keegi mulle terve oma päevaplaani ette loeb. Või mitme päeva. Mina isiklikult ei armasta kellelegi rääkida, mida ma näiteks homme teha plaanin. Ma kohe selgitan täpsemalt, mida ma silmas pean. Et otsustage teie – kas mina olen imelik või teised. Ja kas teile meeldib ka üldsust oma plaanidest informeerida. Jätka lugemist