Category Archives: mõtelus

Kas sul on aju või sul on kiire?

Lugesin Indigoaalase postitust ja sellega seoses Ebapärlikarbi postitust ka. Pealkirja hankisin Ebapärlikarbi postitusest, mulle haakis väide aju teemadel. Mu arust saab tema postituse umbes nii kokku võtta, kuigi ta ei kirjutanud ajast vaid ajust. Ja tegelikult ei kirjutanud ajast ka Indigo, tema kirjutas veel keerulisemal teemal – kuidas olla õnnelik. Kuid nad mõlemad kirjutasid tööl käimisest ja minu kogemuse järgi ei ole inimestel, kes iga tööpäev kaheksa tundi tööl käivad, kunagi vaba aega, sest ei olegi ju. Sellist tööandjat, kes lepiksid, et sa pidevalt oma tööajast suvaliselt hetkel suvaliseks ajaks ära kaod, pole olemas. Jätka lugemist

Advertisements

Ei oskagi midagi tahta või soovida

Käisin eile sünnipäeval ja kahe inimesega tuli hüpoteetiline küsimus: “Milline on sinu kõige suurem soov, mida sa tahaksid?” Ja ma ei oskanud midagi tahta. Eile öösel ei oskanud ja täna olen veel jupikese samal teemal juurelnud ja ikka ei oska soovida. Ja minu suutmatus teeb mulle muret. Äkki ma petan ennast? Valetan endale, et ei taha midagi, et sügaval sisemas ikka tahan, aga ma ei oska enda mõtteid lugeda. No ma võtsin hunniku loogilisi vastuseid läbi ja ükski ei sobi, et vot nii võikski olla, et see ongi mu soov. Jätka lugemist

Mida koertelt ja kassidelt õppida saab

Mulle meeldivad mõttemängud. Mäng, kus kujutad ette mingit olukorda, mida tegelikult ei ole ega tule ja siis mängid läbi, mis juhtub ühel või teisel tingimusel. Ma elan ikka selle hingede hauataguse elu raamatu vaimus. Täna jõudsin oma mõttemänguga taassündide teemal ühte punkti, kus tundus, et võiks kirja panna. Kellegagi arutada oleks ka mõnus, aga laps on Tartus ja kedagi teist nii head pole ka käepärast. Jääte teie, mu kannatlikud lugejad. Jätka lugemist

Noh, suhelda ikka oskad v?

Ma olen end eluaeg heaks suhtlejaks pidanud. Ekstraverdi asi, võin suvalises olukorras suvaliste inimestega suvalist juttu rääkida. Või täiesti rahulikult vait olla. Viimastel aastatel on vaitolemise faktor hakkanud vaikselt rääkimise faktorile ära tegema. Ma enam ei viitsi üldse ise rääkida ja ei arva, et vaikiv inimene oleks halvem suhtleja kui pidevalt midagi rääkidaoskav tüüp. Pigem vastupidi. Ma kardan, et 20 aastat noorem mina ei olnud hea suhtleja, sest ta vaikis harvemini kui praegune mina ja võis oma ülekeeva rõõmusolekuga ehmatavana mõjuda. Ehmatamine ei kuulu hea suhtlemise hulka, ma arvan. Kuid ma olen alati väga hea küsimusteesitaja olnud, et teised räägiksid. Jätka lugemist

Närvid läbi nagu politseikoeral

Ma ei tea, miks politseikoeral peaksid närvid läbi olema. Aga on selline väljend või pole? Igatahes meeldib eestlastele blogida, kui nendega on midagi halvasti ja tundub, et nüüd on midagi minuga ka viltu. Mina olen sedatüüpi optimist, et ma ei saa täpselt aru, kas mul on halvasti või mitte, sest enesekaitsemehhanism funktsioneerib ja on aastatega end nii viisakaks lihvinud, et ma kujutan end igat-pidi töökorras olevana (mitte et ma pidevalt tööd teha rabaks, pigem vastupidi). Alles hiljem avastan, et tol perioodil pidin ma ikka suure pinge all elama, kui ma niimoodi käitusin või nii koledaid haiguseid endale külge hankisin. Jätka lugemist

Ma olen nii vana ja ikka ei tunne ennast

Väidetavalt pidavad mehe leidmine käima nii, et mõtled täpselt välja, millist meest sa tahad, ootad natuke ja siis ta tulebki. Soovidega on muidugi nii nagu alati, et miskit läheb untsu ja paar vandesõna saavad teoks. Teate küll neid muinasjutte, kus kuldkalakesele või džinnile esitatakse erinevaid soove ja lõpuks on tühjad pihud või surm läbi surra-murra. Jätka lugemist

Meeste randmetöö on imetlusväärne!

Ma mäletan küll, kuidas teema “Kui ma saaksin ühe päeva olla mees” tekkis. Me sõbrantsiga fantaseerisime sel teemal, aga aega jäi väheks ja tekkis tunne, nagu ma oleksin tahtnud veel midagi toredat meheks olemise teemal välja mõelda. Aga tegelikult ma ei taha.

Praegu tundub isegi mõte, et ohh, tahaks mehena naisega seksida, täiesti igav. Kõik ju teavad, et mehel on seksiga kaasnevad positiivsed elamused hoopis lühiajalisemad ja kehvemad kui naisel. See tilluke purskehetk on täiesti ettekujutatav ilma täismõõtmetes nokut omamatagi ja vaevalt, et mul õnnestuks ühe päevaga saada nii osavaks, et suudaksin kogu protsessist viimast välja võtta. Hea kui suure erutusega ja arvestades vanust, liiga vara kätte ei saa. Ja äkki ma ei suuda üldse välja mõelda, kuidas endal kõvaks saab! Mehed ju niisama fantaasiaid enda erutamiseks ei kasuta, ikka on palju füüsilist vaja. Jätka lugemist