Mina olen varsti Mallukaga vormis!

Leidsin Gelluka blogist, et Mallukaga vormi tähtaeg – 4. aprill – on kohe käes. Kuna Mallukas jäi vahepeal rasedaks ja tema uueks vormiks saab olema arbuus, siis pole ma juba pikka aega kellegi blogisse sattunud, kes tema algatusega ikka veel kaasa mängiks. Malluka esimene 2. veebruari üleskutse siin. Seal postituses on mitu reeglit, millega kaasa minemine mind ei köitnud. Kindlasti ei tahtnud ma teha endast ilma riieteta “enne” pilti ja miks sellist häbiväärset pilti kellelegi näitama peaks, jäi mulle üliväga ebaselgeks. Mind pole kunagi avalik piitsutamine kiiremini jooksma pannud! Teiseks polnud mul mingit plaani üleöö spordiklubisse minna. Võõrad ja väsinud haisvad kehad – tänan ei. Kui ma higist haisvaid inimesi tahan, siis  valin pigem öise tantsupõranda, seal segunevad omavahel higi, kiim, parfüüm ja alkohol.

Ajaloost. Kui keegi on mu blogi juba pikemalt lugenud, siis ta teab, et ma jätsin 2014 november suitsetamise maha ja hakkasin suitseamise asemel sööma. See lisas mu kaalule poole aastaga umbes 7 kilo. Eelmisel suvel proovisin kaalu kontrolli alla saada veepäevadega. See isegi töötas, aga väga raske oli ööpäev läbi nälgida. See küll õpetas mind söögiisudega edukalt maadlema, aga mida aeg edasi, seda vähem edukas ma olin ja sügisel lõpetasin eksperimendi lubades, et järgmine kord teen seda mingitel vaimsematel eesmärkidel

Edulugu. Selle aasta 12. veebruaril alustasin toitumist, kus pildistasin ülesse kõik (toidud-joogid), mis suhu läksid ja lisaks lugesin kokku kõik kilokalorid, mida nad sisaldasid.  Toidupildistamise tuhin kadus paari nädalaga, aga kilokalorite lugemist pidasin kuni 6. märtsini, ehk peaaegu kuu aega. Ja see kalorite lugemine töötas. Ma alustasin 12. veebruaril 79,6 ja 6. märtsil kaalusin täpselt 77 kilo. Ehk umbes kolme nädalaga võtsin ma maha kaks ja pool kilo. Ma olin ise oma tulemustest väga vaimustunud. Nende kolme nädalaga teadsin ma juba ilma kaloreid lugemata kui palju ma umbes peaksin sööma, et oma 1200 kilokalorit täis saada. Ma suutsin sinna sisse, lisaks normaalsele tervislikule toidule, paigutada ka koogid, kommid, šokolaadi. Oluline on, et õgima ei hakkaks. Kõike võib süüa, aga mõõdukalt.

Spordiklubisse ma läinud ei ole, aga ma vehin kodus natuke hantlitega, sest mulle tuli mõte, et käelihased võiksid ilusad olla. Tänu jalutamislembusele on mul ilusad jalalihased. Eile tuli meelde, et ma kunagi kasutasin oma liikumiste arvestamiseks Endomondot ja see programm näitab ka kulutatud kalorite hulka. Vaatasin järgi, et jalutuskäik kodust kõrtsi kulutab 267 kilokalorit ja kui mõlemad otsad jalgsi käia, siis kaks korda nii palju. Ma ei joo tavaliselt kunagi öö jooksul nii palju kaloreid, kõrtsis käimine on väga hea mu figuurile 😀

Kuigi ma märtsi algusest enam kaloreid kirja panna ei viitsi, kaalun ma end jätkuvalt igal hommikul ja toitun umbes nii, et 1200 kilokalorit täis tuleks-oleks. Ja täna hommikul ma kaalusin 74,9 kilo. Ehk ma olen kokku maha võtnud peaaegu viis kilo. Ilma mingite eriliste pingutusteta. Ma ei saa aru, miks ma juba eelmisel aastal ei võinud regulaarselt vähem sööma hakata, oleks üks ülekaaluline suvi ära jäänud. Minu normaalkaalu ülemine piir on 73,5 kilo ja ma usun, et aprillis ma võiksin isegi rohkem maha võtta. Selle nädalaga ma ilmselt 73ni ei jõua, aga paari nädalaga kindlasti.

Ma olen endaga väga rahul. Kehal sentimeetreid ma mõõtnud pole, las riided mõõdavad. Ühed teksad juba läksid jalga, mille kandmisest ma eelmisel aastal loobuma pidin. Nüüd ma ootan millal mugavalt oma lemmikpükstesse mahun, nad on mind terve aasta kannatlikult oodanud.

Ma mõtlesin, et ühe “enne” pildi 1. aprilli puhul ma ikka võin panna. Kõrvitsast, pildistatud 2013 oktoobris. Te ei kujuta ette kui raske on sellist pilti teha ilma, et miskit lössi istutaks!