Kas sa oled tugev inimene?

Laupäeval istusime sõpradega, jõime-sõime ja lobisesime ühe uue tuttava juures külas. Muude juttude vahepeale selgus, et ma ei teadnud siiamaani, mida inimesed mõtlevad, kui nad ütlevad, et keegi on tugev või pehme inimene. Minu kohta öeldakse alati, et ma olen tugev inimene ja ma olen alati vastu vaielnud, et ei ole, ma olen pehme. Niisugune, nagu Murca ükskord blogis “ma olen sügavalt romantiline ja nostalgiline pehme sisuga kohev loomake.” Ma ise end umbes sarnase kaisukaruna ette kujutasingi ja teised itsitasid. Nüüd selgus tõde ja ma sain teada, miks ma ei saa rahulikult pehmeke olla.

Laupäeval see vestlus oli nii, et kõigepealt öeldi Õnne kohta, et tema on pehmeke. Ma tõstsin kohe häält ja teatasin kuraasikalt, et mina olen ka. Mille peale kõik kooris teatasid, et mina ei ole pehmeke ja Katu selgitas: “Sul on oma arvamus ja kõva hääl, sa oled tugev. Sul on ju kõva hääl?”
“Noh on jah, ei saa eitada.”
“Ja oma arvamus on sul ka, sa ei ole ju kohe teistega nõus?” jätkas Katu.
“Aga Õnnel on ju ka oma arvamus,” üritasin ma vähemalt Õnnetki tugevaks tembeldada.
“No ei ole ikka nii nagu sinul,” oli ka Õnne teistega nõus.

Mis mul siis üksida üle jäi kui nõustuda, uus teadmine jälle juures, vaja seedida.

Järgmisel päeval alustasin lapsega sama vestlust, et mida tema arvab, mida tähendab, et inimest peetakse tugevaks inimeseks.

“Noh tal on oma arvamus,” vastas ka laps kiirelt ja mõtlemata.

Kõik teavad kohe ja ma ei teadnud! Mul on alati oma arvamus olnud. Sellest on mulle elu jooksul päris palju jama tulnud, sest koolis uued õpetajad alati ei saanud aru, mis ninatark ma selline olen ja pidid kõigepealt harjuma, et kõik õpilased ei noogutagi õpetajaga kaasa, kui tal suust sulaselget või ka osalist jama tuleb. Ja ega täiskasvanud mehed ka alati eelda, et naine neile koha kätte näitab.

“Aga mina arvasin, et tugevad inimesed on need, kellel meeldib teisi käsutada ja öelda, mida teised tegema peavad,” ütlesin ma lapsele.
“Need on lihtsalt sitapead, need ei meeldi kellelegi,” vastas laps.
“Aga kui me nüüd lähtume sellest, et kes sõna kuulab ja kes mitte, siis sina oled ju palju tugevam inimene, kui mina olen.”
“Olen vist jah,” jäi laps minuga nõusse.

Ma tõesti polnud varem mõelnud mille järgi kedagi tugevaks või nõrgaks liigitatakse. Ma olen alati mõelnud, et kõigil tegelikult on oma arvamus, aga nad on lihtsalt liiga laisad, et seda välja öelda. Ok, mõnikord inimesed kardavad ka, et kui nende arvamus erinev teiste omast, siis tekib probleem ja parem üldse mitte suud lahti teha. Et kui kardavad, et siis on tõesti nõrgad.

Nüüd ma pean järgi mõtlema, mis edasi saab. Ma liigitasin end pidevalt nõrgaks inimeseks seepärast, et mulle ei meeldi inimesi käsutada. Kui inimene ise midagi ei taha, siis ma ei taha teda sundida. Kui ta ei taha, siis ei taha. Last olen ma ka nii kasvatanud, et tema käsutab pigem mind. Õnneks oli tal kunagi isa, kes oskas käsutada. Osaliselt seepärast ma ta isast ka lahku läksin, et ma oleks eeldanud, et ta käsutamise oskuseid ainult oma lapse peal harrastaks. Samas allus ta lapse soovidele paremini kui mina.

Nüüd ma peaksin otsusele jõudma, et kas ma jätkuvalt tahaksin end pehmeks inimeseks pidada. Ma tahtsin seda, kuna muarust on pehmetel inimestel, eriti kui nad on naised, elus lihtsam. Et neid peetakse nummikesteks, kes saavad alati kõik rumalused andeks ja keda kõik tahavad nunnutada.

Ma oma arvamuse endateada jätmisega tulen juba päris hästi toime. Seda olen mitu aastat harjutanud ka, sest teisel arvamusel olijatega vaidlemine on äärmiselt rumal tegevus. Kas ma nüüd peaksin kuidagi aktiivsemalt teistega nõustuma hakkama? Ma ikka enamuses ju nõustun. Kui ideed on põhjendatud ja mulle sobivad😀 Kas siis pehmed inimesed muutkui nõustuvad ja pärast unustavad ära, et nad lollusega nõus olid? Jessas, kui keeruline!

blue-blanket-jf_0

Eile oli Ita Everist telekas filme ja saateid. Ühes saates teatas Ita, et tema on pehme inimene, et tema ikka vajab, et lavastaja või režissöör ütleks oma lõpliku sõna kuidas peab tegema. Et tema võib variante pakkuda, aga tema ei tea kuidas peaks. See jutt kinnitas, et Ita pole tugev inimene ja kõiki neid nädalavahetuse vestluseid kinnitas see ka. Kes oleks arvanud, et nii hea näitleja on pehmeke, aga miks ka mitte. Pehmeke on ju mõnus olla. Teie olete tugevad?

Tagged:

21 thoughts on “Kas sa oled tugev inimene?

  1. ritsik 4. aprill 2016, 15:11

    Sinu kontekstis seisneb tugevus oma arvamuse esitamises sellisel kujul, et seda kuuldakse. Minul on küll oma arvamus, aga sageli ma ei suuda seda veenvalt esitada, sest mul pole kõva häält ja jõulist hoiakut.
    Teist sorti tugevus on minu arvates pigem võime oma elu ja probleemidega hakkama saada ning seal pole hääletugevusel ja kehakeelel tähtsust. Ülemuseks sobimine on omakorda kolmas teema.

    Like

    • Manjana 4. aprill 2016, 15:33

      Oma arvamuse veenvaks esitamiseks on vaikne hääl hoopis parem. Kui mul meeles seisab, siis ma kasutan seda. seepärast vanu mehi kuulataksegi, et nad räägivad aeglaselt ja madala häälega, ei räägi nad sugugi alati puhast kulda, aga nad oskavad esineda. vaikset ja aeglast kõnet jäävad inimesed kuulama, kõvastirääkijad käivad isegi kõvastirääkijatele, tihtipeale, närvidele. et mul on küll kõva hääl ja ilmselt ka see jõuline hoiak, aga sellest ei piisa, et alati kuulataks.

      vot see elu ja probleemidega hakkamasaamine on mulle ka keeruline küsimus. selles mul õnnestub ka liiga lihtsalt tugev olla. ise ka ei saa aru kuidas.

      Like

  2. K. 4. aprill 2016, 17:36

    Eks igaüks defineerib inimese tugevust erinevalt. Minu silmis on kõige tugevamad inimesed need, kes suudavad eluraskustele vapralt ja vingumata vastu astuda (no ja mõnele on neid saatuse poolt ikka kõvasti antud), samas võivad need inimesed olla ka maailma kõige leebemad, vaiksemad ja õrnemad inimesed…Üks ei välista teist

    Like

    • Manjana 4. aprill 2016, 19:37

      sinu kommentaariga tekkis mul veel rohkem küsimusi.
      kuidas sa defineerid, et keegi on leebe? sama nagu too pehme?
      kuidas sa tead, et inimesel on mingeid probleeme ja eluraskusi, kui nad sellest teistele ei räägi? probleemidest rääkimist peetaksegi ju vingumiseks.

      ma pakun, et kui väga leebe olla, siis neile inimestele juhtubki kole palju probleeme, kuna nad ei suuda õiges kohas “ei” öelda. ma ei tea, kas see, et nad eluraskuste all ei murdu, tähendab, et nad on tugevad?

      Like

      • K. 4. aprill 2016, 22:25

        Tõeliselt suurte eluraskuste all pean mina silmas nx lähedase kaotust, toimetulek raske haigusega, raske puudega lapse kasvatmine ja hooldamine, invaliidistumine, kodutuks jäämine … Kuidas suudavad need inimesed eluga edasi minna, leinast üle saada… Ometi selliseid inimesi on ja eriti imetlen veel neid, kes peale selliseid läbielamisi suudavad maailmas midagi positiivset näha, ei anna elule alla.. vot need on tugevad inimesed. Mina pole kindel, kas mina kuulun nende hulka. Ilmselt on siin ilmas asju, mida mina üle ei elaks.. annaks elule alla või langeks mõne sõltuvuse kätte…
        Rääkides muredest rääkimisest, siis minuarvates ei näita sugugi inimeste nõrkust enda avamine, rääkimine. Vingumine on minujaoks hoopis midagi muud, midagi sellist, kus inimene ei otsigi lahendust vaid ootab, et kõik teda ainult haletseks ja kiidaks takka, et kui raske see eluke sul ikka on ja kuidas ikka sulle liiga tehakse jne jne…Mõnele lihtsalt meeldib kannataja olla…
        Leebe all pean silmas eelkõige malbet, mittedomineerivat inimest, kes ei suru enda arvamust peale, kuulab, hoolib…Samas võib ka see inimene olla väga tugev…
        Valjult enda arvamuse väljaütlemine näitab pigem minujaoks inimtüüpi. Kuulub ekstraverdi olemuse juurde. Erinevad arvamused kindlasti rikastavad maailma. Samas on kohati väsitavad need inimesed, kellel alati on oma arvamus, mis on ainuke õige arvamus ja millest ei taganeta ka siis, kui talle faktiliselt selgeks tehakse, et mündil on kaks poolt… See ei tee minujaoks seda inimest veel tugevaks.

        Vb sai nüüd natuke segane jutt aga mõned mõtted sellel teemal🙂

        Like

        • Manjana 4. aprill 2016, 22:32

          sain aru.

          aga sa ütleksid enda kohta, et oled pehme loomuga?

          Like

        • K. 4. aprill 2016, 22:41

          Väga rakse on ennast analüüsid, teatud olukordades pehme, teatud olukordades tugev. Nx pole mingi probleem ennast kuuldavaks teha või pidada seminare (kui seda pidada tugevuseks). Kergemad raskused saab kenasti ületatud, samas tõelises kriisiolukorras ma pole kindel, kas suudaksin tugev olla.

          Like

        • Manjana 4. aprill 2016, 22:53

          ma üldse ei kujutanud ette, et see küsimus on raske. sorry!

          Like

        • K. 4. aprill 2016, 22:56

          Pole põhjust, teglikult oli päris huvitav teema millel natuke mõtiskleda🙂

          Like

  3. Nell 4. aprill 2016, 20:12

    Selles kontekstis olen ma pigem tugev. Enamasti on mul oma arvamus ja julgen selle ka välja öelda (isegi kui see mulle endale kasuks ei tule). Üsna isepäine ka.
    Pehmed ongi vast need, kes ei suru end ise rind ees kõigest läbi vaid vajavad teistelt tuge ja kinnitust. Need kel pole oma arvamust ja nad ei tahagi arvata, lasevad teistel arvata.

    Like

    • Manjana 4. aprill 2016, 22:02

      tundub, et meid on vähe ja me peaksime kokku hoidma🙂

      Like

  4. vanaiinlane 4. aprill 2016, 21:41

    Sa oled väike oks suures ja tugevas puus.
    Teised oksad on kõik jämedad ja tugevad.
    Lund aga sajab ja sajab ja muudkui sajab…
    Väikse vibalikuna mõtled sa, et painduks?
    muidu murrab see lumekoorem mu ju ära.
    Teised oksad on konservatiivsed ja murduvad.
    Tugevus on jäikus, lühiajaliselt ilmselt küll…
    Tugevus on kass jalgadel – paindlikkus ja nõtkus!

    Like

    • Manjana 4. aprill 2016, 21:59

      ma arvan ka, et nõrk olla on hea – sa meeldid kõigile ja nad kogu aeg nunnutavad sind.
      tugevaid vaadatakse viltu ja kui sa vaikides eluraskuste all murdud, on kõik nõrgad õnnelikud,
      et näe kui hea, et ma loll pold ja pidevalt paindusin, eluraskuseid kurtsin, ei murdunud, vaikides😛

      Like

  5. w 5. aprill 2016, 00:07

    Sa ei saa nii küsida.

    Tugevust ja nõrkust defineeritakse väga erinevalt.

    Mina pean end ka nt pehmeks inimeseks, aga kui ma tajun, et keegi kasutab seda ära, väga ebaõiglaselt, ükskõik, kas tööalaselt või isiklikult, siis ma reageerin sellele rafineeritud viha ja kättemaksuga kui selleks on võimalusi.
    Revenge is a best dish served cold ning aega mul on, kõik teevad millalgi kusagil vea … ja aega mul on, ka aastaid, et seda oodata, märgata ning reageerida.

    Vastukaaluks olen ma jõuetu inimeste suhtes, kes on nö liiga head, teevad või kasvõi ütlevad midagi, mida keskmiselt ei ootaks – minu hing on neile müüdud.

    Headus šokeerib ja võtab jalust maha, ma olen nagu sült, pehmemast pehmem, aga kurjus v ülekohus (minu objektiivse hinnangu järele) tekitab väiklase kättemaksutahte.

    Kus siin tugevus või nõrkus on?

    Like

    • Manjana 5. aprill 2016, 11:26

      no ma arvasin ka, et ma olen pehme, sest mind saab ära kasutada. aga vaid inimeste poolt, kes on mulle lähedased. teistele ma ütlen “ei”, kui nad tahavad mult midagi, mida ma anda ei taha.

      see ärakasutamise värk tugeva-nõrga asjas on oluline, ma arvan.
      ma olen teiste pealt näinud, kuidas nõrgemaid lausa tõmbab nende tugevate poole, kes oskavad teisi ära kasutada ja seal on tõesti vaja natuke kõigepealt teist ära “osta”. see, mida sa mainisid enda hinge müügihinnana

      sa vist kommenteerisid manipuleerimise postitust ka? ma olen seda küsimust nüüd rohkem elus jälginud. need, keda saab kergelt manipuleerida, oskavad seda ka ise. eks kõik inimesed manipuleerivad vahest, aga kui tegeletakse ka hingede ostu-müügiga, läheb asi tõsisemaks. seepärast on abiks osata hinge ostjatele “ei” öelda, et pärast ei peaks kättemaksu hauduma.

      Like

  6. Klari 5. aprill 2016, 08:57

    ei ole ikka küll nii, et igal inimesel on asjade kohta oma arvamus. minul näiteks ei ole, sest mind jätavad enamus asju maailmas sügavalt ükskõikseks, muuhulgas ka pagulaste teema ja kooseluseadus ja ma ei saa ABSOLUUTSELT aru, kuidas sellistest asjadest saab kuude kaupa rääkida? nagu mida?

    ja kui ka vahel harva juhtub, et mul mingi asja kohta mingi arvamus on, siis ma tavaliselt küll ei viitsi seda välja öelda, sest ma miskipärast eeldan, et kõik teised inimesed on sama pohhuistid kui mina ja keda see kellegi arvamus ikka huvitab. mind küll mitte.😀

    Like

    • Manjana 5. aprill 2016, 11:05

      ma pakuks ühe viisaka variandina, et sul on hästi arenenud enesealalhoiu instinkt – sa ei mõtle asjadest, millega seonduvad probleemid ja tülid.
      teine variant on, et sind huvitab ainult su oma ninakene
      ja kolmas variant, et sa oled pehme loomuga, aga nagu siin ka need eelmised pika jutu kirjutajad – te ei taha seda endale tunnistada.

      Like

  7. Manjana 5. aprill 2016, 11:10

    tänu kommentaridele sain ma lõpuks aru kuidas on võimalik jätta endast mulje, et ma pole tuigev – tuleb kõike eitada. alates konseptsioonist. ei tasu üldse välja öelda, et ma olen pehme loomuga või tugev inimene. tuleb vastamata jätta.

    kas on nii?

    või miks on ainukesena konkreetselt vastanud inimene, kes nimetas end tugevaks?

    suur üllatus mulle, sest ma arvasin, et pehme loomus on positiivne asi ja selle kõigile kuulutamine on lihtne. tuleb aga välja, et enda kohta millegi konkreetse väitmine on ka tugevate inimeste privileeg.

    Like

  8. miskae 5. aprill 2016, 11:17

    mul ei ole oma arvamust paljudes asjades, näiteks ma ei oska öelda, kas Eestis peaks fosforiiti kaevandama hakkama või ei või kas Rail Balticat on ikkagi tarvis või kas aatomielektrijaama peaks lähikonda ehitama, ma ei tunne et mul kompetentsi jaguks ja ma oskaks kõiki tagajärgi täpselt välja arvestada ning kasusid ja kahjusid kaaluda. Mõnes asjas on mul mitte väga kindlaid arvamusi ning kõhklusi ja kahklusi, mis mulle võivad nad nii ja naa paista ning vaieldavad ning mööndustega. Mõnes asjas juhtuvad mul vahest ka kindlad arvamused olema, mida ma mõnikord ka emotsionaalselt ja üpris avalikult väljendan. Igakord ei väljenda vaid jätan enda teada. Vahel ei paista oma arvamuse avaldamisel mingit mõtet olema, teinekord võib arvamuse väljendamisest tulenev kasu tunduda võimalikust kahjust väiksem, vahel pole hetk õige. Vahel püüan argumenteeritult väidelda, kord avalikumalt, kord privaatsemalt oma arvamust välja öelda. Mind paraku enamus maailma asju huvitab küll, aga kas ma olen tugev inimene või ei ole, ei tea, no olen nagu olen😛 Kuid on olemas säärased asjad ju, nagu isiksuse testid, mida ma ise küll pole teinud, aga mida paljud väga armastavad, seal ju määratakse omadusi nagu meelekindlus ja muud taolised asjad.

    Like

    • Manjana 5. aprill 2016, 11:35

      enamusel tüüpidel Riigikogus pole neis poliitilistes küsimustes enda arvamust, vaid nende arvamus sõltub sellest, mida fraktsioonis kästakse arvata ja mis on neile isiklikult kasulik. seega sa pole päris poliitikutest halvem. aga kuna sa ei saa ka selle eest palka, siis võd su arvamus ka väiksemate argumentidega olla.

      enamus su küsimusi on võimalik ümber sõnastada “raha versus loodus”. kui sinu jaoks on rahaline kasu suurem kui looduse mürgitamisest saadav kahju, siis valid ühe vastuse, kui ei – teise. lihtne. ilmselt sul on need vastused ka olemas, aga sa ei taha nn. enamusega vastuolus elada.

      Like

  9. miskae 5. aprill 2016, 12:59

    hmm, riigikogulased riigikogulasteks. Aga minu suhtes sa paned veits mööda ikka, tugev arvamus küll, aga ei ole päris nii. Järelikult, see et omatakse nö tugevat arvamust ei tähenda alati, et asjadest ka päris õigesti aru saadakse. Vbl on parem omada hoopis paindlikku arvamust. Jään oma arvamuse juurde, ei viitsi rohkem vaielda😛

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: