Kõik on vast kuulnud, et alates järgmisest aastast muutub Eestis palgalt makstava tulumaksu suurus. Iga aasta on muutunud, kuid nüüd muutub tulumaksu arvutamine keerulisemaks ja enamus artikleid, mida mina selle kohta olen ajakirjandusest leidnud on negatiivsed ja jube pahased, et just selline süsteem välja mõeldi. Jääb mulje, nagu me jääksime kõik palju vaesemaks, sest riik võtab kole palju ausalt teenitud palgast endale. Kuid kas tegelikult ikka on nii ja kes need on, kes kõige kõvemini kisavad?
Loomulikult kisavad uue süsteemi pärast kõige kõvemini need, kes arvutada ei oska. Karjumist, et “oi kui keeruline”, on päris kõvasti kosta olnud. Kurb, kui inimestel on raskusi põhikooli matemaatikaga. Veel hullem, kui nad oma rumalust ka kõva häälega välja hüüavad. Eriti tänapäeval, kui on olemas arvuti, kes inimese eest ka pisut keerulisemad arvutused ära teeb. Näiteks praegu on maksuameti deklaratsioonide lehel vaja sisestada ainult palga number ja kõik maksud arvestab lehekülg ise. Vigadeta. Võib üle kontrollida. Ilmselt säilib samasugune süsteem ka järgmisel aastal. Vaevalt, et me paberdeklaratsioonide juurde tagasi pöördume.
Kuid järgmine probleem on neil inimestel, kes saavad mitmest kohast palka ja muid tasusid. Täna jaotas mu tuttav FB-s Postimehe artiklit “Uus aasta toob dividendide topeltmaksustamise.” Huvitav, paljud minu lugejatest dividende saavad? Pakun, et päris vähesed. Nagu ka eesti inimesed üldse. Neid, kes dividende saavad, on vähemus. Mina maksan endale lisaks palgale ka dividende ja ma olen uue süsteemiga rahul. Siiamaani ei kehtinud dividendi maksustamisel üldse mingi maksuvaba miinimumi, kõik läks täisrauaga. Ma saan aru, et järgmisel aastal see muutub. Kuidas muutub, sõltub summadest. Nüüd jõuamegi kõige olulisema punktini. Kui palju neid inimesi üldse on, kes uue süsteemiga raha kaotavad?
Mina surmkindlalt võidan. Praegu on maksuvaba miinimum 180 euri kuus, järgmisel aastal hakkab see olema 500 euri kuus. Palju on räägitud müstilisest 1200 eurosest kuupalgast, millest rohkem teenijad peavad rohkem maksma hakkama. Siin saab arvutada erineva suurusega palkade makse. Tabel on ka juures. Võrdlusena on toodud 2016, 2017 ja 2018 aasta. Ei ole just keeruline vaadata, et rohkem hakkavad makse maksma need, kes teenivad rohkem kui 1800 eurot kuus. Mina küll nii palju ei teeni. Kui statistikaameti lehekülge vaadata, siis üle 1800 euro kuus teenis selle aasta teisest kvartalis umbes 14% Eestis palkasaanud inimestest. Ja kisa on nii suur, nagu oleks kogu elanikkond vaeseks röövitud.
Mõnikord ma mõtlen, et äkki on uue süsteemi üle kurtjatel hoopis tagamõte, et nad tahavad teistele läbi lillede teada anda, et nad on jube rikkad, kuigi nad tegelikult ei ole. Statistika ju räägib teist keelt. Ei ole meil neid mitmetuhandese kuu sissetulekuga inimesi üldse nii palju. Mõistlik eestlane ju ei ütle välja, palju ta tegelikult teenib. Kui keegi raha küsima tuleb, siis on alati raha otsas, aga samas tahaks ikka naabrist parem olla. Keeruline dilemma!
Muideks – mina maksan makse täiesti ausalt. Sellest süsgisest läks natuke lihtsamaks, kuna ma läksin kooli ja saan tänu sellele haigekassa. Seega pole mul vaja endale kogu aeg palka maksta, võin dividende maksta. Dividendidelt sotsiaalmaksu ei maksta ja ravikindlustust ei saa. Dividende saavad endale maksta ainult need, kes on oma firmasse oma osade eest ära maksnud ja loomulikult peab nende firma kasumis olema. Kui ma endale palka ei maksa, jääbki raha üle, et dividende maksta. Kuid need summad ei ületa kuidagi 1800 eurot, isegi seda müstilist 1200 eurot bruto ei ületa. Ma ju olen laisk ja käin koolis. Muarust saab suht normaalselt hakkama ka väiksema sissetulekuga. Ma maksan oma vabaduse eest väiksema sissetulekuga ja ei kurda oma valikute üle. Vabadus peabki kallis olema. Nagu ka oma riik, kuhu tuleb makse maksta, kui soovid, et see toimiks.
Panen siia lõppu selle Postimehe dividendi maksustamise tabeli. Tundus nii ilus värviline. Mitte et see keskmisele Postimehe lugejale kuidagi korda läheks. Ja vaevalt et ka minu lugejatele. Kommentaarides on lubatud oma suure sissetulekuga kilgata ja valitsuse tulumaksuplaani kiruda nii palju kui kulub. Suurem sissetulek teeb ju kurjaks ja kuhugi on vaja see sapp välja valada.
Manjana blogib 
mina kaotan. Kõiges. Rikas ma pole. Ja kuri ma ka pole, mul on ükskõik.Kurjaks saan siis, kui ma 2019 aastal näen, et inimesed pole saanud rikkamaks ja õnnelikumaks.
MeeldibMeeldib
Oled ikka eesti mõistes rikas kui üle 1800 teenid, enamus ju ei teeni. aga kui kuri ei ole, siis on veel kõik hästi 🙂
MeeldibMeeldib
Mul kukub just 69.- küljest ära ja tuleb see 64.- asemele, nii et ei kaota ega võida…
MeeldibMeeldib
See on vist nagu hästi. Kuigi ma ei tea, mis sissetulek see on? Mingi toetus, mida kärbiti?
MeeldibMeeldib
Yes. Lapsetoetus.
MeeldibMeeldib
Meil ei ületa siin kellelgi seda 1200 brutot, aga ikka on tohutu paanika. Tuli välja, et ollakse lihtsalt optimistid – aga mis siis saab, kui äkki kuskilt suurem summa raha tuleb?! Äkki makstakse preemiat või midagi? Ma lohutasin, et olge rahulikud, ei tule seda rahalaeva kusagilt 🙂
MeeldibMeeldib
No ja kui tulekski rahalaev, siis on ju koht, kust seda maksu ka rohkem võtta. Ootamatu sissetulek ju 🙂
MeeldibMeeldib
Teenin kätte ca 1800. Mõni kuu palju rohkem ja mõni kuu natuke vähem. Kuna palk kõigub niikuinii, siis mul vahet pole. Aga Ma arvan, et see rohkem riigile maksma hakkamine tundub neile inimestele justkui karistusena kõrgema palga eest?
Aga tulemuspalk. Mõnel kõigub sellises uue seaduse järgi kriitilises vahemikus ja nii, et aasta tulu pole võimalik ette prognoosida, siis ju on keerulisem.
Ja kisajaid on võib-olla küll vähe, aga kisavad valjult 🙂
MeeldibMeeldib
Ma olen ka peamiselt kuulnud neid argumente, et AGA ÄKKI tuleb kuskilt meeletu lisasissetulek.
Ma ei tea, siiani pole kunagi tulnud ja nüüd äkki peaks tulema? Kuskohast? Ja selle peale ükski inimene ei tule, et sellest ootamatult süllesadanud varandusest arvestaks siis vajaliku osa tulumaksuks, mida järgmisel aastal tagasi maksta… ma ei tea, mina olen matemaatikas (ka põhikooli matemaatikas) võrdlemisi nõrk ja finantsasjades üsna lootusetu, aga isegi minu meelest ei ole see uus süsteem üle mõistuse keeruline ja halb ei ole see minu meelest ka.
MeeldibMeeldib
Et põhimõtteliselt eestlased usuvad, et tuleb valge laev ja ka teavad, et kui palka hakatakse kärpima, tuleb kõva kisa teha. Nüüd oleks vaja veel selgeks saada see, et valget laeva ei tule ja kui rohkem tahad, siis palk tuleb ise juurde küsida. Vähestel karjujatel tuleb aga veel juurde õppida, et suurema palgaga kaasnevad jamad tuleb ära kannatada.
MeeldibMeeldib
Mina olen üks neist, kes pigem kasu (vähemalt esialgsel hinnangul) saama hakkab kui kahju, aga mina leian, et kõigil, keda need muudatused mõjutavad, on õigus oma sõna sekka öelda. Üldiselt jah – Eesti mõistes on palk 1800 bruto ikkagi väga hea palk, ent kas me saame üldiselt öelda, et tänapäevase Eesti kulude juures on palk 1200 eurot hea palk? Võib-olla väiksemates linnades ja maapiirkonnas, suuremates linnades… ei oska öelda.
Miks ei või inimesed siis hirmu tunda, et äkki peavad juurde maksma – mõne jaoks on ka 100 eurot juurde maksta palju raha, eriti kui sissetulek (mis pole ju ometigi ainult palk) aasta jooksul võib kõikuda ning ei loe (minule teadaolevalt) ka mitte ainult aastatulu allajäämine 14 400 piirile, vaid ka see, et ikka iga kuu jäädaks sellisel juhul 500 eurose tulumaksuvabastuse piiridesse (ehk ei saada üheski kuus tulu üle 1200 euro).
Pealegi usun ma, on segadus ka seetõttu, et selgus, kas tuleb maksta juurde, tuleb alles 2019. aastal ning paraku pole senine maksupraktika soosinud seda, et inimene peaks ise kogu oma aastatulu peale ette mõtlema. Nimetagem seda lolluseks või laiskuseks või lihtsalt millekski muuks, aga muutused tulevad ikka eestlaste jaoks ootamatult ning viimasel hetkel. Mina näiteks pelgan ka, et äkki tuleb mingi suurem raha ja hiljem tuleb maksu maksta – see hirm on ju inimlik, sest kes ikka riigile juurde tahab maksta?
MeeldibMeeldib
Jah, inimesed võivad ikka ja alati hirmu tunda, iseasi kas see tervisele kasulik on. Mina kirjutasin oma postituse sellepärast, et enamus ajakirjanduses ilmuvaid jutte hirmutab, kuidas kõik jäävad vaesemaks. Ma arvan, et ajakirjandus võiks tasakaalus olla – 14% juttudest, et raha läheb ära ja 76% kuidas elu läheb paremaks. Miks peaks inimesi hirmutama. Kuna hirmunud kodanik on sõnakuulelik?
Miks sa ütled, et meie maksupraktika PARAKU pole soosinud, et inimesed peaksid ise omi makse üks kord aastas maksma nagu näiteks ameerikas? Minu arvates on väga hea, et inimesed ei ole pidanud seda tegema ja enamus ei pea tegema ka tulevikus. Ettevõtte raamatupidaja teeb nende eest selle töö ära. Need, kes dividende saavad, oskavad ise piisavalt arvutada, et neid ei tohiks see küll kuidagi rööpast välja viia, nad arvutasid ju praegu ka. (või palkasid raamatupidaja). No ja kui keegi on endale portsu aktsiaid osnud, aga eelnevalt arvutada ei osanud, no siis saab kirikus peksa või müüb need jubedad aktsiad ära, mis teda päevapealt vaeseks teevad 😀
Inimesed, kes keskmisest rohkem teenivad, on, tavaliselt, nõus ka rohkem makse maksma. Siin kommentaarides on ka vähemalt üks.
Sina maksad ju kaudseid makse protsentuaalselt rohkem kui suurepalgalised ja üldse ei nurise. Sellest ajakirjandus sulle ei kirjuta. Arvutamine läheks eriti keeruliseks.
MeeldibMeeldib
ma kirjutasin jube pika vastuse, aga tagantjärgi tundub, et sinu kommentaarile ma küll ei vastanud. ju ma siis ei oska midagi vastata.
mulle tunduks küll kui ma jaanuarist hakkaks 1700 eurot kuus saama, päris suur raha. võiksin küll kellelegi 100 eurot sealt ära maksta.
MeeldibMeeldib
Mina olen siis “rikas”, kes teenib kuus kätte veidi üle 1700. Aga millegipärast pole ma end seni veel rikkana tundnud. Selle raha eest pean ülal pidama enda+ 2 näljast teismelist ja kassi. Jah, teise lapse pealt saab hetkel deklaratsiooniga tagasi, aga see lõbu on mul ka kahe aasta pärast läbi. Millegipärast pole aga lapsel veel kool siis läbi ja kuna tal pead on, siis võiks ju ka ülikooli minna ja ilmselt kolib ta teise linna=suuremad kulud. Lisaks veel lastel trennid/varustus/riided, viimaseid on palju teise ringi omi. Jah, ma hetkel ei pea siiski poes pingsalt arvutama kui palju toidule kulutada võin, aga katsun siiski mõistlikult kulutada ja ausalt öeldes ega väga just üle ei jää.
Aga see, et ma makse veidi rohkem maksma pean, ei häirigi mind kõige rohkem. Pigem meie valitsuse mõtlematu lahmimine.
MeeldibMeeldib
Eks valitsuse tüü olegi lahmida, selles suhtes on meil pidevalt hästi olnud 😀
Jah, muidugi ei ole ka 1700 suur summa, kui seda mitmele inimesele jaguma peab. arenenud maades ei peeta seda ka ühele inimesele piisavaks. eesti on lihtsalt nii vaene maa, et enamus saab hakkama üldse ebainimlikult väikese rahaga.
MeeldibMeeldib
Pidasin “soosimise” all seda silmas (tegelikult väljendasin ennast valesti), et meie maksupoliitika on seni soosinud seda, et süsteem on minule kui täiesti tavalisele inimesele väga lihtne – maksud maha, kord aastas logi e-maksuametisse sisse, klõps-klõps-klõps ja tuluedeklaratsioon esitatud. Ei ole ma mitte kunagi pidanud mõtlema, et kas saan või annan raha, sest mul pole varasid, ma ei müü metsa, maad või kinnisvara, ega saa pärandusi jms.
Nüüd aga peavad kõik inimesed selle peale paratamatult mõtlema – isegi kui reaalselt tegelikult neil vaja pole. Igaks juhuks mõeldakse ikka (sellest ka see paaniline “appi, raha võetakse ära” emotsioon mida internetis kohatakse). Tuleb ette teada palju teenitakse, et õigesti tulumaksu maksta. Pensionärid, kes veel töötavad, peavad kindlasti arvestama, et võivad rahas kaotada jne.
See, et ma kaudselt rohkem makse maksan, on paraku paratamatus kui palk on väike – vahet ei ole, kas ma maksan maksu vana või uue süsteemi järgi – maksud on ikka märkimisväärne osa mu palgast.
Ma ei nimetaks seda üleüldist maksuteemat paanikaks, pigem lihtsalt…. eestlane tahab olla ette valmistatud kõikideks ootamatusteks. Mis siis, et maksudest on suvest saadik pidevalt räägitud – ikka on muudatus ootamatu, järelikult segadust tekitav.
MeeldibMeeldib
tegelikult on ka praeguse süsteemi järgi mõned inimesed märtsis juurde maksnud ja mõned tagasi saanud. need on olnud vaiksemad, kes on juurde maksnud. ega tulevikus ka ise arvutamisest mingit kasu pole, sest makse maksab ja arvutab ikkagi tööandja. juhul kui tuleb tõesti ühel kuul mingi ebainimlikult suurem summa, mis ületab seda, et igale kuule tuleb 1700, siis peab juurde maksma, enamus saab ilmselt ikkagi pigem tagasi, sest haigusrahad ja puhkuserahad ja sama mis siiani.
MeeldibMeeldib
Asi ei pruugigi olla selles, et inimesed vähe palka saavad ja seetõttu sellest nii suur furoor on tõusnud.
Mina saan palka alla eesti keskmise, ometigi ei poolda ma uut süsteemi, kuna inimesed, kes vaeva näevad, ongi kõrgema palga ära teeninud. Mina tunnen täpselt nii, et neid karistatakse ja see on nii inetu.
Näiteks on mul kaks tuttavat, kes on sama ettevõtte osanikud. Üks neist (see, kes teeb ettevõtte kõrvalt ka “päris” tööd, kaotab selle tõttu u1000€ aastas). Lisaks teeb ta ka ettevõttes rohkem tööd, kuid see ei oma isegi tähtsust ja dividente jaotavad võrdselt. Nüüd tekib aga küsimus, et ta maksab niigi rohkem makse juba sellega, et palgatööl käib, siis miks ta peaks veel rohkem ära andma, kui see, kes panustab meie riiki vähem?
Mind pigem ajab pahaseks! Olen eluaeg olnud samal arvamusel. Ja see uusläheb süsteem tõmbabki täiega nüüd motti maha üldse rohkem teenida.
MeeldibMeeldib
Aga sind kuidagi ei lohuta see, et samasugune (tavaliselt isegi keerulisem ja rohkemate astmetega) süsteem on kõigis arenenud riikides? et äkki on selles mingi uba ja kokkuvõtes on kõigile sellest hoopis kasu? Et me oleme nagu mingi alaarenud riik, kus tõstetakse pidevalt makse, mis suurendavad väikesema palgaga inimeste maksukoormust. Aktsiiisid ja käibemaks. Kõik maksavad käibemaksu, aga väiksemast palgast moodustab see suurema protsendi, kui suurepalgalise palgast. Me riik sisuliselt elab käibemaksust (kui eurotoetuseid mitte arvestada). Suurema palgaga inimesed tavaliselt ei kipu väikema palgaga inimeste maksude pideva suurendamise pärast muretsema. Miks väiksema palgaga inimesed rikkamate ja “ettevõtlikumate” pärast muretsevad? Sest nad on paremad inimesed, hoolivamad?
Need inimesed, kes liiga palju töötavad, selle asemel, et keegi veel tööle võtta ja töökoht luua, nendest ma niikuinii aru ei saa ja nendest ka mitte, kes surnukstöötamist normaalseks peavad.
MeeldibMeeldib
[…] Manjana juures lugesin, et inimesed kardavad maksude arvestamisega puusse panna, sest kardavad, et vahepeal võivad selga sadada mingid ootamatud sissetulekud. […]
MeeldibMeeldib
Minu jaoks on küll kahjuks uus süsteem veidi keeruline. Nimelt tõuseb mul esimesest jaanuarist palk, samuti tõuseb palk mul veel mais ( hetkel ei oska öelda, mis summani kuna läbirääkimised on ees ). Lisaks saan ma tulu veel eelmisest töökohast konkurentsipiirangu tõttu.
Noo, ütleme nii et tõepoolest vist võtan endale raamatupidaja appi, et mitte hakata riigile juurde maksma. 😀
Eks minu puhul olegi lahendus/võimalus see, et iga kuu 20ndaks kuupäevaks esitan oma avalduse tulumaksuvabastuse kohta, aga loomulikult, see on ebameeldivam. 🙂
PS! Sul on muidu väga lahe blogi ja loen teemasid huviga. 🙂
MeeldibMeeldib
Raamatupidajast sulle küll mingit otsest abi ei ole. Tavalise töötaja jaoks ei muutu mitte midagi. Palkade arvestamise ja maksude maksmisega tegelevad ikkagi edasi need, kes sulle palka maksavad. Kui märtsis esitad deklaratsiooni, on seal ikkagi kõik need numbrid olemas, mis juba arvestatud. Täpselt nagu praegugi. Seda seadust ei ole ju ka muudetud, et sul saab ainult üks põhitöökoht olla, kus miinimum maha võetakse.
MeeldibMeeldib