Emotsionaalsest ajakirjandusest ehk tõde polegi olemas

Mõtlesin paar päeva tagasi, et peaksin blogima. Mõte tuli, kui kuulasin, juhuslikult, raadiost uudiseid ja seal jälle loeti ette kui palju inimesi on kovidis. Viimane lause oli selline: suri neli inimest, kaks neist olid vaktsineerimata.

Ma ei tea, kui palju inimesi veel usub, et kovidi vaktsiin kaitseb selle haiguse vastu, mida lubatakse. Kindlasti mõned on. Suht kindel, et need mõned on juba ka haiguse läbi põdenud. Kuid ega usk nii kergelt ei kao. Kui enam ravimifirmasid ja vaktsineerimise eeskõnelejaid ka uskuda ei saa, võib maailm kokku variseda. Ma igaks juhuks kordan veel üle – ma ei ole vaktsineerimise vastane, kuid vanasti oli vaktsiinide toime 95%, ehk kui vaktsineerisid, siis üldse haigeks ei jäänud. Ma ei tea, kuidas suudeti kõik inimesed ära veenda, et vaktsiini eesmärk ei ole haigust ära hoida, vaid haigust kergendada. Ma ei ole ühtegi külmetushaigust juba vähemalt kolm aastat põdenud. Nohu ka mitte. Mul on terveksjäämiseks pisut teistsugused meetodid kui meditsiinitöötajatel. See selleks.

2020 kevadel, kui kovid meile täis rauaga kohale saabus, olin ka mina ärevuses. Ma ka uskusin seda juttu, et nüüd me sureme. Meedia ju lubas, et kindel laks. Ma enam ei mäleta, kaua mul see ärevus kestis. Kuu või kaks äkki. Kuna ma elan üksinda, siis polnud kedagi kellega riidu minna või suhteid soojendada. Kuid fakt see, et tänu kovidile on väga palju inimesi väga palju jamasid läbi elanud. Raamatupidajana ma tean, kui paljud ettevõtted lõpetasid töö. Jah, mingid, kes suutsid kiiremini kohaneda, kasvasid meeletu kiirusega. Kojukanne näiteks. Synlabi pole vist viisakas mainida. Aga kui palju kadus tavalisi töökohti toitlustuses, majutuses, meelelahutuses jne. Ma ei tea, mis nendest inimestest on saanud. Ühe kokaga rääkisin, kes tegelikult on kitarrist, armastab hullusti süüa teha, aga leidis endale kindla töökoha it-sektori klienditeeninduses. Talle ei meeldi kliente teenindada, talle meeldib süüa teha, aga ta ei taha ebakindlalt töökohta, kus töötad nagu hooajatööline.

Ma tean ka inimesi, kes said kovidi ärevusest pikaajalise ärevushäire. Mida nad arstile ei kurtnud, kuna vanemal põlvkonnal pole see kombeks. Küll õnnestus tal läbi käia mitmeid erinevaid sisehaiguste arste, sest valutab, aga arst põhjust ei leia. Ärevushäiretest tingitud füüsilised haigusnähud pole meie meditsiinis arutlusteema. Aga kui paljud inimesed ja suhted said jäädavaid hingelisi vigastusi, kuna inimesed muutusid üksteise suhtes kurjaks. Oioi. Olid teaduseaustajad ja lamemaalased. Vist on siiani? Ma ei tea. Maa on jätkuvalt ümmargune, aga teadusel läks nagu kehvasti või ei?

Natuke üle kuu aega tagasi algas meedias uus emotsionaalsete uudiste teema. Kõik vist teavad. Kuid kas te olete neid uudiseid vaadanud pilguga, kui palju on neis tõestatud fakte ja infot ja kui palju meeletult tugevaid emotsioone? Ma hindaks selle emotsioonitaseme suht sama kõrgeks kui siis, kui kovid algas. Kuid kovidi alguses ei saanud inimestega suhelda. Nüüd saab. Isegi kohale võib sõita, kui on piisavalt häid tutvuseid. Mul üks tuttav käis ja kurtis, et abistajaid on kole palju ja segadus suur. Kõik tahavad abistada. Erinevat moodi.

Teiste abistamine pidavat olema üks inimese põhivajadusi. Samas kirjutas üks mu tuttav FB-s, et kui keegi veel ütleb, et peale sõjaskannatanute tuleks abistada ka näiteks kodutuid koeri, siis ta eemaldab sellise julmuri oma sõbralistist.

Ja mind paneb imestama, kui verejanuliseks kõik on muutunud. Ma olen vestelnud mitme inimesega, kes minu tagasihoidlikul hinnangul isegi tänavakakleja mõõtu välja ei anna, aga kes räägivad, et nad tahaksid inimesi tappa. Olen proovinud neilt uurida, et kas nad ikka kujutavad ette, mida tähendab inimese tapmine. Nad jäävad oma veendumusele kindlaks. Vaja oleks ikka tappa, sest sõda. Ja kõik on, millegipärast, veendunud, et vene rahvusest inimene on sündinud mõrvar. Seda praegu kirjutades tundub, et ma kirjeldan mingit hullumaja palatit, aga ei ole.

Ma ütlesin juba kuu aega tagasi, et kui mingis riigis tapetakse inimesi, siis on selles süüdi riigijuhid. Selle sama riigi juhid, mitte USA või hirmsa naaberriigi. Kuid praegu on sellest riigijuhist saanud rahvusvaheline rahvuskangelane. Imepärane mainekampaania.

Tänapäeval võiks, arenenud riikides, poliitikud olla võimelised lahendamaks probleeme läbirääkimiste teel. Mäletate, mis juhtus läbirääkimistel? Ukrainlased tapsid ühe oma tiimi mehe. Tolle, kes soovis venelastega mingile kokkuleppele jõuda. Vabanduseks toodi, et vene spioon. Nagu väga haige lahendus Euroopa riigis. Ma ei tea, mis jama on Venemaal ja Ukrainal omavahel klaarida, et omasid killima peab. Ilmselt on neid jamasid päris palju, alustades nendest gaasijuhtmetest, mis Venemaalt läbi Ukraina suunduvad ja mille eest Ukraina pidavat kolekõrget tasu küsima. Muideks – kas teie mäletate seda imearmsa patsisoenguga Ukraina peaministrit nimega Tõmošenko ja kes pärast, vist, vangi pandi? Huvitav, mis temast on saanud.

Ma olen patsifist ja ei taha kedagi tappa. Kõige vähem tahan ma sõjas poolt valida. Mul on imelik kuulda, kui kõik soovivad kedagi tappa. Kas tõesti keegi usub, et Ukrainas võtab see näitleja üksinda otsuseid vastu või, et Venemaad juhib ainult üks inimene, kelle näost võib tõesti mingit suhteliselt rasket füüsilist haigust välja lugeda? Päriselt usute?!?! Kamoon, siis te usute ka, et Kaja Kallas juhib üksinda Eestit? Muarust on Eesti parim valik olla neutraalne. Mis mõtet on meil Venemaaga tüli norida? Suva riik, kes saadab Venemaa vastu sõdureid või sõjavarustust, sisuliselt kuulutab Venemaale sõja. Pool Tallinna omab gaasikütet, -pliiti või gaasiga saadavat toasoojust. Kas poleks mõistlik teiste riikide imelikesse tülidesse ratsionaalselt suhtuda? Meil asub ka NATO baas, mis on Venemaale kõige lähemal ja on neile juba ammu närvidele käinud. Me ju ei taha, et sinna mingi hirmutuspommike lendaks.

Kõrgemad poliitikud võiks osata õigel ajal suu kinni hoida ja mitte lasta end emotsioonidest üles kütta. Las Beebilõusta sarnased tegelased tormavad sõdima, teised võiks mõelda neile suhetele, mis nad kovidi ajal oma isiklikus elus peesse keerasid. Ja poliitikud võiksid mõelda kuidas ravida neid haavu, mida kovid meie majandusse sisse raius. Kõik ainult tänu liigemotsionaalsetele uudistele. Ei ole ju nii raske vahet teha, milline näeb välja emotsionaalne faktivaba uudis, mis väljus ainult selleks, et inimesi hulluks ajada. Või milline on kuiv tõestatud faktirida.

Murtud süda, ma juba ootan, millal ta jälle mu aias õide puhkeb.

Elu on lill, kui vähem meediat tarbida ja rohkem toredate inimestega suhelda.

24 comments

  1. Kuskohast sa võtad et tõde pole olemas? Tõde ongi see,et kõik muutub ja kui vaja, siis muudetakse. Emotsionaalse tõe muutumine on sõltuvusest tujust. Kui sa liiga palju tarbid meediat siis võid saada meedia mürgituse mis väljendubki ärevushäiretena. Igal õhtul tuleb võtta ainult üks AK tablett meediast, siis oled õigel kursil, aga kui tarbid neid segamini, sis nagu tavaliselt on vaja mingit pikemat protseduuri.

    Meeldib

    • Kui emotsionaalne tõde sõltub tujust, siis millest või kellest sõltub tuju? Emotsionaalselt täiskasvanud inimene on ise see, kes oma tujusid ja emotsioone kontrollib, suunab ja vajadusel mõnuga välja elab.
      Mis tõde see on, mis kord on ja kord pole? Pigem pole tõde olemas.

      Meeldib

  2. Tõde on ainult see, et kõik muutub ka tõde, aga see ei tähenda et seda olemas ei ole.Tõde on maailma tõlgendus ja inimene tõlgendab seda emotsioonist sõltuvalt. Kui inimene on hirmunud näeb ta tonte seal kus neid pole, tema jaoks on tondid reaalsus. Inimesed tuleb infoga ära hirmutada, siis nad näevad tonte iga nurga taga. Tuiju sõltub paljudest asjadest soost, ilmast, ümbrusest, lõhnast, mürast, valust, uudistest jne.

    Kui emotsionaalne ärevus kasvab üle pea selleks on teraapiad ja keemia millega on seda elu kergem taluda, kui uudiseid ei kannata lased perearstil “anti uudised” välja kirjutada. 🙂

    Meeldib

  3. Noh,
    midagi on ikka olemas.
    kasvõi see et sa sellest räägid.

    See sinu emotsiaanlus on mõistetav.
    Tahaks koristada, ja korralikult.
    Kõik need sümbolid eelnevast elust..

    Aga, sa oled nõukogude inimene ikka,
    sa ei saa seda salata 20 aastat hiljem,
    sa oled sellest ideoloogiast läbiimbunud.

    Meeldib

  4. Sa ise ei saa aru kuidas tegelikkus sind mõjutab ja see et sa teed sita maitse puhul vägisi head nägu ja tunned heameelt. Tulemuseks peaks olema lõputu õndsus, aga tegelikkust ei saa ära petta, sest ta on suurem ja sõidab sust üle. 🙂

    Meeldib

      • Siis teemegi head nägu võtame rohtu või kui see ei aita enam, siis on sõda.
        Propagandaga on nii, et kui ühe propaganda sees elada ei saagi aru, aga kui mitut kanalit jälgida siis on skisofreeniline. Nüüd saad tööd ainult meelsuse järgi, kui meelsus ei ole aktsepteeritav siis oled terrorist. 🙂

        Meeldib

  5. Tõepoolest,
    Manjana on eriline.
    Ma ei viitsi teda kiitmast.

    Aga, maailm muutub,
    ja meie ka selles kaoses,
    sellepärat on Manjana oluline.

    Liked by 1 person

  6. Naistel ei ole maailmavaadet.
    Vana oli eesmärgiks seadnud sigimise.
    Naised eputavad sellega muudel teemadel.

    Naised on tõesti hädas Vana mudeliga.
    Tahaks nagu ja ei tahaks ka aga nii,
    et ei ei peaks nende sinepivabrikutega…

    Lapsed on loomulikult sul kuklas püstolina
    igal pool kus sa ei viibiks.
    Millal, ja millal veel…

    Meeldib

  7. Justkui
    tellimuse peale
    sattusin vaatama eile 😉
    Jupiterist Misside mässu
    2020 Misbehaviour (Suurbritannia, Prantsusmaa)

    Aasta oli 1970,
    ei sina ega oudekki ei olnud sündund…

    Meeldib

  8. Justkui
    tellimuse peale
    sattusin kuulama 16.04.2022 Keskpäevatundi

    kus kolm emotsionaalselt ülesköetud
    keskealist valget meest kommenteerisid
    neljanda, veidi EKREsuguse, ütlemisi.

    Härrasmehed nii naistest ei räägi
    oli üldine konsensuslik mõmin…

    Tegelikult
    kui litside sõjaks peaks minema,
    siis Ukraina võidaks ka selle lõdvalt.

    /jätkuvalt emotsionaalsest ajakirjandusest

    Meeldib

  9. Vaikne laupäev,
    tegelikult kivi juba nihutatakse,
    et ka ajakirjandus üles tõusta saaks.

    Kummitab ikka see Manjana ütlus:
    “Harju lits harju ära”
    vanalinna tänaval.

    Ma pean seda küsima,
    mis siis muutunud on?
    Kõik sõbrad ütlevad, et midagi?

    Midagi ON muutunud, mis?

    Meeldib

  10. Ise küsisin ja ise vastan

    See veider VAIKUS räägib ise,
    et inimesed ei tea ja kardavad.
    Nad ei tea tegelikult midagi.

    See Vaikus ongi tegelikult MULL..-.

    Meeldib

  11. Sa, kogemata, torkisid teemat,
    ehk emotsionaalne ajakirjandus,
    mis kummitab meid igapäevaselt.

    Mõisted ja definitsioonid kõigepealt.
    Ei ole emotsionaalset ajakirjandust.
    Ei ole peavoolumeediat.
    On ainult AJAKIRJANDUS.

    Kõik eesliited, prefiksid ja omadussõnad
    üritavad AJAKIRJANDUST alavääristada.
    Alasti AJAKIRJANDUS on tabu siiani.

    Ma vist vaatasin üle (2x) temaatilist
    filmi aastast 1973 “Öine portjee”.
    Tundub, et oled viimane tunnistaja
    sellest imelisest blogimaailmast.
    Mallu on juba Harku vanglas…

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.