Kuidas nutitelefoni mälu saladuslikult täis saab

Eelmise aasta lõpus oli mul oma nutitelefoniga tõelised probleemid – kõvaketta mälu oli servani täis. Põhimõtteliselt võiks ju ükstapuha olla, aga ta ei lubanud enam normaalselt telefoni põhifunktsiooniga, milleks on helistamine, tegeleda.

Vahemärkusena olgu öeldud, et mul on kaks aastat vana LG, hästi levinud versioon, mida näeb minu eelmise postituse fotolt. Telefoni mälu on 2 giga ja ma ostsin talle lisaks ka 15 gigase SD-kaardi. Lisakaardi ostsin juba üle aasta tagasi, sest mulle meeldib telefoniga pildistada ja 2014 suvel teatas ta Berliini reisi ajal, et talle ei mahu enam rohkem fotosid. Ma ei tea kuidas teiste nutikatega käib, aga minu oma ei luba äppe SD-kaardile salvestada. Tal on küll äppide vaatamise juures funktsioon, et tõstame sellest osakese kaardile, aga üldiselt ei tee see midagi ja lisakaardil on ainult kaameraga pildistatud fotod. Erinevate fototöötlusäppidega saadud fotod paneb ta telefonimällu.

Ühesõnaga – eelmise aasta lõpus hakkas mu telefon mulle näkku peksma ja ütles, et kui ma kohe mõnda äppi ära ei deleidi, siis tema mul enam helistada ei luba. Ma kustutasin valutava südamega ära paar toredat fototöötlusäppi ja mõtlesin, et nüüd on kõik hästi, aga tühjagi.

Vaatasin hoolikamalt, et mis mu telefonis nii kohutavalt mälu võtab ja loomulikult oli laiutajaks hoopis telefoniraamat kontaktidega. „Ma ei saa ju kontakte ära kustutama hakata, see oleks ikka väga imelik juba,“ mõtlesin. Kurvastasin omaette ja ühtegi päästvat lahendust ei tulnud. Proovisin kustutada igasuguseid tootja poolt kaasa pandud lõbustusvahendeid, mis seonduvad muusika kuulamise ja mängimisega, kuna ma kumbagi telefoniga ei tee, aga põhiäppidest lahti ei saa.

Kuid siis meenus, et mu telefoniraamat on ju tegelikult palju suurem, kui see osa, mida ma päriselt kasutan. Seal on pikk nimekiri inimesi, kes siginesid mulle tol ajal, kui ma lubasin telefonil käia G-mailis ja Facebookis kontakte täiendamas.

Vahemärkus. Mu lemmiktegevus telefonis on alati olnud kontaktide sorteerimine gruppidesse ja siis erinevatele gruppidele sobivate helinate leidmine, et ma juba kaugelt teaks, millisesse gruppi kuuluv inimene mulle helistab. Need kontaktid, kes ühtegi gruppi ei kuulu, olid peidetud. Helinaid teen ma ise arvutis oma lemmiklauludest.

Võtsin lahti oma terve telefoniraamatu ja kustutasin ära kõik kummalised inimesed, kes mulle Facebooki kasutamise ajal sõbralistist läbi käisid, aga kellele ma kunagi elus helistada ei tahtnud. Aega läks kõvasti üle tunni ja tulemuseks vabanes tervelt üks giga ruumi. Võit missugune! Ma tõmbasin kohe oma nutikasse veel vingemaid fototöötlusäppe, kui mul varem oli ja mis, tegelikult, üldse kettaruumi ei võta.

Kuid sel nädalal teatas mu telefon just siis kui sõbrants helistas, et temal on jälle ketas täis ja hakaku ma midagi deleitima või muidu … Vaatasin kettale ja minu paarisaja megasest kontaktlistist oli jälle suurem kui gigane saanud. Kuidas nii??!! Ma olen viimase nädalaga ainult ühe inimese kontaktidesse lisanud. Ma panin talle küll väga ilusa foto juurde, aga nii palju see üks inimene ka ruumi ei saa võtta?

Vajusin jälle mõttesse oma ülemõistusekäiva nutika teemadel. Korraks jõudsin ka viirustele mõelda, aga kuna ma ei tea kuidas telefonist viiruseid leida, pidin teise süüdlase leidma. Ja siis meenus, et ma teen juba kuu aega katset Messengeriga.

Kuu aega tagasi oli Postimehes uudis, et Facebooki messengeri saab nüüd kasutada ka ilma, et sul FB oleks. Kuna ma olen proovinud telefonis erinevaid messengere ja ükski pole nii hästi toiminud kui FB oma, siis otsustasin proovida. Loomulikult on see võimalus nii toores, et ei läinud käima. Ma andsin talle oma telefoninumbri ja ta saatis mulle mitu smss-i mingite numbritega, aga ise teatas iga kord, et tema ei saa sms-i saatmisega hakkama. No ma ka ei oska lolli aidata. Jätsin äpi vedelema ja paar päeva tagasi teatas appgreidimise keskus, et tal on messengerile uuendust pakkuda. Tõmbasin appdeidi ja nüüd sai ta mulle sms-i saadetud nii, et ta sai ise ka aru mida ta teeb. Kuigi mina ei tea siiani milleks mulle seda numbrit vaja oli. Ilmselt tahtis ta kontrollida, kas ma olen troll.

Järgmisena pakkus Messenger, et ta läheb ja sobrab minu telefoniraamatus ja vaatab, kas keegi mu tuttavatest kasutab messengeri. „Aga palun, mine ja sobra, enamus mu tuttavatest kükitab FB-s messengeri otsas,“ mõtlesin mina. Äpp läks ja veetis mu telefoniraamatus terve igaviku ning teatas lõpuks, et tema ei leidnud küll kedagi.
„Nii, ta pole vahepeal eriti palju targemaks saanud,“ mõtlesin ma ja saatsin äpi adminnile kirja, et teie messenger on lollakas, võtke midagi ette.
Nad ei vastanud mulle midagi. Siis leidsin võimaluse, et ma võin ise tuttavaid lisada.
„Ok, lisan oma lapse,“ teavitasin messengeri.
Hetke pärast hüüdis laps kõrvaltoast, et mis imeliku sms-i ma talle saatsin. Rääkisin lapsele loo ära ja me jõudsime koos otsusele, et messenger on lollakas, kuna ta saatis mu lapsele, kellel on messenger olemas, et ta võiks endale messengeri installida. Jep, see kirjasaatmise funktsioon on äpil kogu aeg olnud, sest kui sa kasutad äppi koos Facebookiga, siis ta teab kõiki, kellel on FB ja teistele saadab sms-i, et liituge ka. Nüüd ta aga enam millegipärast FB-sse inimesi vaatama ei pääse. Fuck you, Zuckerberg, and your nipples!

Nojah, see selleks, aga minu telefoni mälu oli ootamatult servani täis saanud ja mulle tundus, et kuigi telefon väitis, et messenger on pisike, aga minu kontaktide nimekiri kolesuur, ei uskunud ma teda ja kustutasin messengeri telefonist ära. Ja loomulikult kahanes mu telefoniraamat tervelt ühe giga võrra ja mul oli jälle telefonis piisavalt ruumi.

Vot selline telefoni siseelu lahkav jutt. Kui teil on ka telefoni mäluga probleeme olnud, siis vast lugesite mu 864 sõna pikkuse jutu lõpuni ka.

Pildi virutasin kuskilt netist. Mulle meeldib kui blogipostituse juures on natuke visuaali, ma olen silmadega armastav inimene.