Päev 12 – Mul on praegu seljas … OOTD

Eile läks ilm lumiseks ja viimane aeg oli end kokku võtta ja talvejope ära osta. Tavaliselt ma leian vajaminevad asjad alati Ülemistest ja mul on sinna lihtne minna. Pildil olevad poolsaapad on ka sealt ostetud. Suvalisest poest.

Kui Te Britti postitust jope otsimisest lugesite, siis mul toimus umbes samamoodi, aga ma tahtsin teistsugust jopet. Ma tahtsin, et jope oleks värviline: kollane, roheline, äge sinine, oranž. Nii värviline, et juba peale vaadates läheks tuju heaks. Ja soe, selline mis tuult ja vihma läbi ei laseks. Ja pepu peab soojas olema, aga liiga pikk ka ei tohi olla.

Kõigepealt jääb Ülemistes ette New Yorker. Sealt ma ilusat värvilist õigest materjalist jopet ei leidnud, aga 1-euroste asjade lett jäi jälle ette. Ostsin ühed valged lühikesed püksid ja oranži suure t-särgi. Valged püksid värvin ilmselt mingit muud värvi või üldse kirjuks. Või vahet pole milliseks, 1 euro ju.

Ja siis ma hakkasin teisi poode üle vaatama ja muidugi ma ei leidnud midagi. Ma olin oma lootused Sports Direkti peale pannud, et seal on äkki midagi, nii suur pood. Aga teises Ülemiste otsas. Enamus jopesid, mida praegu müüakse, teevad täiesti normaalsest inimesest rullilise lumememme. Mulle see vateeritud või sulejope trend ei meeldi. Juba siis ei meeldinud, kui ta suht samasugusena 90ndatel Eesti vallutas. Mulle ei meeldi väga suur ja pehme olla. Mul pole kalduvust tänavatel pikali kukkuda, nagu ma eile kahte inimest tegemas nägin, et ma end polsterdama peaks. Muideks, ma sain teada, et ega need firmapoodide joped ka kallimad pole, kui tavalistes poodides. Aga isegi firmapoodides polnud jopet, mis südame oleks kiiremini põksuma võtnud.

Lõpuks jõudsin Sports Direkti ja eksisin seal ära. Ma kogu aeg eksin seal ära. Väga kummaline pood. Aga oma pettumuseks ei leidnud ma ka sealt midagi. Spordijoped on värvilised küll, aga esiteks olid nad nõmedalt vanaaegse tegumoega ja teiseks – ma ei pidanud värvilise all päris neooni silmas. Lootusetuses lonkisin kurvalt natuke paremale ja leidsin sealt poe, kus rippus kohe mitu ilusat värvilist jopet. Ausõna! Punane oli ilus, aga kollane oli eriti ilus. Kuigi sel kollasel oli jube palju paelakesi – keskel ja all. Ma ühe kodus eemaldasin jäädavalt.

Proovisin jopet selga ja nii mõnus oli. Mõtlesin, et prooviks punast ka, aga see tundus truuduse murdmisena. Müüja tuli küsima, et kas ta saab aidata. Ma küsisin, et kus need joped tehtud on. Ta ei mõelnud ka ja ütles, et Itaalias. Kuna ma olin juba näinud silti “made in FRC”, siis ma ei uskunud teda, aga väga imelik oleks võõrale inimesele hakata valetamise rumalusest loengut pidama. Muidu ta tundus väga tore tüdruk. Mis riik see FRC on?

Klassikalised selfid telefoniga peeglist pildistatud. Esimese pildi tegin kodus enne jopestumist. Need teksad ja t-särk on umbes 10 aastat vanad. Kuna mul oli vaja täna Solarises käia, siis otsisin seal kohta, kus saaks selfitada. Prilli- ja kullapoed särasid peeglitest, aga seal oleks imelik olnud, rahvast neis ka polnud. WC on tasuline. Palav hakkas selle jopega, kuigi ma ei pannud alla midagi peale t-särgi. Lõpuks leidsin kingapoe, kus sebis palju rahvast ja seinal laiusid suured peeglid. Kõigepealt pildistasin suvalisi saapaid, et keegi ei arvaks, nagu ma oleksin mingi imelik, kes tuleb poodi ennast pildistama. Ja siis pildistasin ennast.

Jope on tagant pikem, kuldsete lukkudega ja eemaldatava kapuutsiga, millel on eemaldatav karv. Sees on osaliselt mõnus pehme karv ja üks tasku. Väljas on kaks taskut. Karva pärast loomi tapetud pole.

Müts on mu enda kootud ja sinised asjad õlgade juures on seljakoti rihmad. Küll eile oli imetore päev! Mul on siiani ülihea tuju. Täna leidsin jopele helkuri ka tänavalt.