Tag Archives: Mõõga 10

Veganlus kui ainus põhjendatud elustiil

Ma olen varem blogis veganlusest kirjutanud. Natuke. Seda, et ma saan sellest väga hästi aru, aga ma ise ei ole vegan, sest ma olen liiga nõrk. Eile lugedes neid jutte, mis seoses tolle ebaõnnestunud neti-veganiga üles tõusid, mõtlesin järgi ja leidsin, et tegelikult olen ma hoopis liiga tugev, et olla vegan. Tugev selles mõttes, mida saab seletada kui kalk, tundetu, ratsionaalne. Sest tegelikult on veganlus ainus elustiil, mis on konkreetselt põhjendatud.  Vajadus veganiks hakata tekib, sest teisiti pole ühel hetkel võimalik. Vegan kui teadlik elustiil võib alguse saada ka ratsionaalsest otsusest, aga tavalisem on inimese tundlikkus ümbritseva suhtes. Ta ei saa teisiti elada, sest tal oleks valus ja paha. Tal endal oleks paha, mitte vaid neil loomadel, keda ebanormaalsetes tingimustes või haige eesmärgi pärast kasvatatakse. Jätka lugemist

Kuidas partneri telefonis nuhkida

Vaatasin eile enne magamaminekut netist Malluka suure eMMi šõu osa, kus kaks naist, kes alaealisena olid sünnitanud, rääkisid oma elust ja suhetest. See ei ole Malluka poolt kinnimakstud blogipostitus, aga mulle tohutult see saade meeldis. (Võimalik, et ma järgmise nädala veedan Mallukale helistades ja uurides, kuidas talle mu postitus meeldis, aga võimalik, et ka mitte). Mu arust oli see pool tundi pidevat vestlust saade, millist meil telekas pole ja ma ei usu, et keegi suudaks seda ka sama hästi teha kui Mallukas. Nii hea saade! Jätka lugemist

Prooviabielu 50 halli varjundit

Täna oli TV3-st Prooviabielu teine osa ja esmaspäeval käisin ma kinos “50 tumedamat varjundit” vaatamas. Teate, mis neis kahes ekraaniseebis on sarnast? Mõlemad räägivad vägivaldsest suhtest, aga hallides varjundites on lihvitud moosivahune muinasjutuvariant ja Prooviabielu Heleni ja Kalvi-Kalle suhe on selle maavillane kodukootud versioon. Jätka lugemist

Seksikad eripärad

Mul on päris meeldejääv välimus. Mitte, et keegi vaatab peale, ehmatab ja pärast räägib sõpradele ka, mida ta nägi, vaid ma jään inimestele päris hästi meelde. Mõnikord on tulnud võõrad mu juurde ja rääkinud, et nad teavad mind kusagilt, aga nad ei mäleta kustkohast täpselt. Kui halva mäluga inimese nägu mulle üldse tuttav ei tundu, siis ma vastan: “Mul on nii tavaline nägu, sellisega käib pool eestit ringi, juu te ajate mind kellegagi segamini.” Kui inimene mu vastusega rahule jääb, on rahu majas. Pole vaja rohkem segastel teemadel pead murde, sest kesse kõike mäletada jõuab. Kuid tegelikult mul pole tavaline nägu, ma jään meelde. Isegi siis kui ma olen vait ja istun kenasti ühe koha peal. Jätka lugemist

Pereteraapia. Kõik sõltuvad üksteisest. Vägivald on lahendus

Nagu ma eelmisestes postitustes lubasin, kirjutan nüüd kuidas süsteemiteooria perekonda lahkab. Ressursi- ja vahetusteoreetikud lähenesid perekonnale väga individualistlikult.  Nad vaatasid kuidas inimene üksinda arvutab kokku oma väärtuse ja vastavalt sellele uurib, kas teine tema nõudmistele vastab või mitte. Süsteemiteoreetikud arvestavad perekonda kui süsteemi, kus kõik liikmed on omavahel sõltuvuses. Seda teooriat reklaamitakse kui peamist pereteraapia abivahendit. Mulle see teooria väga ei meeldi, kuna see kõlab pisut liiga konservatiivselt ja nõuab osalistelt kole palju iseenda muutmist, mis enamusele meist on suht võimatu. Jätka lugemist

Kas sa oled ka edev nagu Donald Trump?

Ilmselt on paljudele silma jäänud, et peale selle, et Donalt Trump on liiga rikas ja sai USA presidendiks, peetakse teda ka egomaniakiks. Või nagu ameeriklased ütlevad – tal on Narcissistic personality disorder NPD. Mu lugejad ja tuttavad teavad, et see psühholoogiline iseärasus on minu lemmikteema. Ma küll armastan üldistada ja nimetan kõiki, kel endaimetlemisega hästi ja empaatiaga halvasti, lihtsalt sotsiopaatideks, aga mõte jääb samaks. Kui meie ajakirjandus lahmib niisama, siis mujal maailmas leitakse uusi spetsialiste, et lahti seletada, mis probleem meie uut presidenti (muarust on USA president kõigi tema ripatsriikide president ka) vaevab ja kas ikka üldse vaevab.
Jätka lugemist

Me kõik oleme natuke aspid

Kahe eelmise postitusega seoses meenus, et tegelikult ei ole emotsionaalne külmus alati vaid elu jooksul karmide kogemustega omandatud, vaid tihtipeale on see kaasasündinud. Ma tahan rääkida autismi spektri ühest vormist. Raskematel juhtudel segab ebatavaline sotsiaalne käitumine inimestel elamist – kui on tegemist väga tugevalt väljenduva autismiga. Kuid autismil on ka kergemaid vorme, nagu näiteks aspergeri sündroom ehk aspi, mille erinevaid näitajaid esineb enamustel inimestel ja see ei sega neil elamist. Tihtipeale hoopis vastupidi – aitab inimestel edukaks saada, kuna edukuseks on vaja teistest paremat süvenemisvõimet ja järjepidevust. Jätka lugemist